Ka riigitööd saab teha kaugtööna

Raido Roop

FOTO: Erakogu

KONTORITÖÖ EI tähenda enam üheksast viieni kindlas asukohas laua taga töötamist. Infotehnoloogia areng loob võimaluse muuta töökorraldust paindlikumaks nii era- kui riigisektoris. Tänapäevased töötajaid väärtustavad asutused loovad niinimetatud liikuvad kaugtöökohad.

Turvaline arvutiühendus võimaldab töötada ametnikel väljaspool kontorit. Selle tulemusena tekivad uued isikliku ja tööelu ühendamise võimalused. Seda eesmärki silmas pidades loodi katseprojektina riigitöötajatele kaugtöötamise võimalused neljas Eesti linnas: Haapsalus, Raplas, Paides ja Viljandis.

Kaugtöö on töö, mida tehakse väljaspool tööandja tavapäraseid kontoriruume, olles vahetust juhist ja kolleegidest füüsiliselt eemal, kuid ühenduses IT-vahendite abil.

Rahandusministeerium on loonud valitsuse heakskiidul riigimajade kontseptsiooni ning järgmise nelja aasta jooksul luuakse kõikides maakondades, välja arvatud Harjumaal, riigimajad. Eesmärk on koondada riigiteenused ja sobivate kohalike omavalitsuste teenused ühte asukohta maakonnas, et parandada teenuste kättesaadavust ja säästa kinnisvarakuludes.

Lisaks riigiteenuste pakkumisele luuakse kaugtöökohad, mida saavad kasutada kõik riigiasutused. Eespool nimetatud neli linna on esimesed näited, kus sellist töökeskkonda katsetatakse.

Kaugtöö ei ole veel kõikides riigiasutustes levinud. Isegi ühes organisatsioonis võib osakondadel kaugtöötamise võimaldamisel olla erinev praktika ja olulisel määral sõltub see juhtide hoiakutest.

RIIGITÖÖTAJATEL ON kaugtööks üldjuhul kaks võimalust: kasutada asutuse enda ruume, mis on praegu valdav praktika, või kaugtöökeskusi riigimajades.

Esimesel juhul on üldiselt tegemist asutuse kohalike esinduste ruumidega üle Eesti. Näiteks maksu- ja tolliamet, keskkonnaamet ja teised, kus on võimalik teha kaugtööd nii püsivalt kui ajutiselt. Paljud seda tüüpi riigiasutused juba värbavad töötajaid üle Eesti sõltumata nende elukohast, kui töö iseloom seda võimaldab. Selle poole liiguvad riigiasutused ka edaspidi.

Samas paljud riigiasutused, nagu ministeeriumid ja ametid, kellel ei ole kohalikke esindusi, pole saanud regioonides kaugtööd laiemalt praktiseerida. Riigimajades kaugtöökohtade loomisega tekib ka neil see võimalus. Riigi Kinnisvara aktsiaselts koos rahandusministeeriumiga viib möödunud aasta juunist ellu kaugtöökohtade katseprojekti kolmes asukohas: Haapsalus, Paides ja Raplas. Igas linnas on katsetamisel neli kaugtöökohta. Selle aasta algusest avanes töötajatel võimalus kasutada kaugtöökohti ka Viljandis.

Kaugtööruum endises Viljandi maavalitsuse hoones

FOTO: Marko Saarm

Poole aasta jooksul kasutas kaugtöökoha võimalust kolmes linnas ligikaudu 50 töötajat 13 asutusest. Populaarseimaks osutus Rapla, kus tehti kaugtööd kokku 813 tundi. Kaugtöötamise võimalust kasutasid näiteks riigi tugiteenuste keskuse, rahandusministeeriumi ning riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia asutuste töötajad.

KAUGTÖÖKOHTADE loomisel on tähtis, et inimene saaks maksimaalselt pühenduda oma ametiülesannete täitmisele ega peaks muretsema korralduslike küsimuste pärast. Riigimajades lahendatakse töötajatele ära ka teised vajalikud teenused, näiteks koosoleku või videokonverentsi pidamise võimalus ja kontoriteenused.

Kaugtöö ei ole veel kõikides riigiasutustes levinud. Isegi ühes organisatsioonis võib osakondadel kaugtöötamise võimaldamisel olla erinev praktika ja olulisel määral sõltub see juhtide hoiakutest. Juhul kui vahetul juhil on kombeks jälgida töötaja kohaolekut, ei pruugi kaugtöötamine talle vastuvõetav töökorraldus olla.

Paljud riigiasutused sarnaselt eraettevõtetega liiguvad aga tulemuspõhise juhtimise poole, kus tulemust mõõdetakse töötulemuste, mitte töökohal töötamise järgi. Tulemuspõhisel juhtimisel on tähtis usaldus töötaja ja juhi vahel ning selgete ootuste kokkuleppimine.

Avarduvad võimalused värvata töötajaid nende pädevuse, mitte elukoha järgi, millel on ka regionaalpoliitiline tähtsus.

KAUGTÖÖTAMISE ulatuslik kasutamine võib pakkuda juhtidele ja organisatsioonile uusi proovikive. Kui ühe üksuse töötajad on füüsiliselt mööda Eestit laiali või käivad kontoris ainult teatud päevadel, ei pruugi isegi koosolekute ja arutelude korraldamine lihtne olla. Samas kaalub kaugtöö võimaldamise positiivne efekt katsumused üles. See muudab organisatsiooni töötingimused atraktiivsemaks nii olemasolevatele kui potentsiaalsetele töötajatele, võimaldab inimestel paremini kombineerida töö- ja eraelu ning täita oma ametiülesandeid. Avarduvad võimalused värvata töötajaid nende pädevuse, mitte elukoha järgi, millel on ka regionaalpoliitiline tähtsus.

Kaugtööl on positiivsed mõjud regionaalsele arengule, sest nii suurenevad kohalike teenuste tarbimine ning inimeste osalemine piirkonna tegevustes.

(Artikkel pärineb rahandusministeeriumi blogist.)

Tagasi üles