Metsatöölised tulid tagasi seenesaagiga
6. veebruar 2019, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Sakala valla Venevere küla elanik Maret Lina läks nädalavahetusel metsa palke vedama ning naasis pärast tööd maitsva seenesaagiga.
«Juba suvel ütlesin, et ilusa suve järel tuleb ka ilus talv. Nii oli ja on – kraadide poolest seni ehk isegi leebe, aga lund jagub mõõdukalt,» lausus ta. «Nõnda on rõõmu suusaradadel seiklemiseks ning hea on teha talvist metsaraiet.»
Lina nentis, et detsembrist alates on tal elukaaslase juhtimisel õnnestunud traktoriga peaaegu igal nädalavahetusel Navesti jõe äärses soises metsas liikuda ja palke välja vinnata.
«Suur üllatus oli möödunud nädalavahetusel, kui lisaks puudekoormale metsast mõnusa toidu koju kaasa sain võtta. Seal nad ilutsesid, looduslikus külmkapis, tohletanud kasetüvel: puidu-sametkõrgesed,» rääkis ta. «Muidugi olen kuulnud, et neid seeni võib leida ka keset talve, sest kerge läbikülmumine neid ei sureta. Aga ikkagi tuli veebruarikuine seenesaak üllatusena.»
Metsatööline korjas osa puidu-sametkõrgeseid taskus olnud kilekotti, osa võeti kaasa koos kasetüvega. Nii sõidetigi tagasi koju küttepuude ja seenepalkidega.
«Kodus panime seened pannile, esialgu jätkus praadimiseks nende omast mahlast, siis lisasin veidi kõrvitsaõli. Maitses eriliselt hästi,» lisas Lina.
Puidu-sametkõrges pole ainus hea söögiseen, mida võib soodsa ilmaga keset talve leida. 2011. aasta veebruari alguses käis Sakala ajakirjanik Kaie Mölter koos seltskonnaga suusatamas toonases Suure-Jaani vallas Saarjõe ääres ja sattus ootamatule leiule.
Vana paju tüvel kasvasid austerservikud. Suusatajast seeneliseks sattunu silmitses üle teisedki mõnemeetrise vahega jõe ääres kasvavad pajud, aga neil ta seeni ei märganud. Kübarakandjad olid välja valinud vaid ühe puu ja kasvasid vastastikku kahel pool tüve.
Mölteril oli küll nuga taskus, aga ta sai seeni niisama jalalt murda. Korvi asendas kapuuts, kuhu aitas saaki laduda sõber. Ühtlasi oli palju kasu suuskadest, tänu millele ei vajunud korjaja lumme. Et lund oli palju, küündis ta ka kõrgemal puu küljes kasvavate seenteni.