Eesti-Vene piirilepe – mida see ikkagi tähendab?

Ando Tulvik

FOTO: Erakogu

2. VEEBRUARIL möödus 99 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Venemaa vahel. Seda dokumenti nimetatakse õigustatult Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks.

Nii vabadussõda kui rahuläbirääkimised olid noorele vabariigile raskeks katsumuseks. Vabadussõja inimkaotusi hinnatakse umbes 6500 inimesele. Pingelised olid ka läbirääkimised. Tartu rahulepingule alla kirjutanud Jaan Poska manitses: «Hoidke seda lepingut!»

Kahjuks kaotasime teise maailmasõja sündmuste käigus oma iseolemise. Taastasime iseseisvuse 20. augustil 1991. aastal.

Eesti rahva täielikul toetusel taastas tollane Eesti NSV Ülemnõukogu koos Eesti Komiteega Eesti Vabariigi iseseisvuse õigusliku järjepidevuse alusel. See sai võimalikuks Nõukogude Liidu lagunemise ja Venemaa majandusliku allakäigu tingimustes.

Vähem tähtis ei olnud asjaolu, et Eesti NSV võimustruktuure juhtisid eestimeelsed mehed Vaino Väljas, Arnold Rüütel, Indrek Toome ja teised. Ühelt poolt tuli neil esindada veel Moskva võimu, teisalt pidid nad seda tegema Eesti iseseisvuse protsesse kahjustamata.

Eesti asja aeti sihikindlalt, tasa ja targu. Neil meestel oli poliitilist kapitali, et Moskvaga läbirääkimisi pidada ning meie iseseisvuse tunnustamine saavutada. Juba teist korda ajaloos asus Eesti iseseisvuse võti Moskvas.

Piirilepingu saaga vastab täielikult kunagise Nõukogude Liidu välisministri Andrei Gromõko kolmele reeglile.

VÕÕRVÕIMU 50 okupatsiooniaasta järel vajasime piiriküsimustes uut kokkulepet. Ka sellele mõeldi.

Nagu vestlustest president Arnold Rüütliga on selgunud, oli Venemaa Föderatsiooni presidendi Boriss Jeltsiniga piiri kulgemise küsimuses põhimõtteline, mõlema poole huve arvestav kokkulepe reaalne. Muu hulgas hõlmas see Setumaad. Uued, kannatamatult võimule pürgivad poliitilised jõud aga takistasid kõikvõimalike võtetega rahva seas ülipopulaarse Arnold Rüütli presidendiks valimist. Ühtlasi nulliti võimalus lahendada piiriküsimus Tartu rahulepingust lähtudes.

Presidendiks saanud Lennart Meril Moskva silmis poliitilist kapitali ei olnud. Lõppes vastastikuse lugupidamise ajajärk Eesti-Vene suhetes.

Leedulastel jätkus rohkem poliitilist mõtlemist. 1997. aastal allkirjastasid presidendid Algirdas Brazauskas ja Boriss Jeltsin Leedu-Vene piirilepingu mõlema poole huve arvestades.

UUE EESTI-VENE piirilepingu üle on aastaid läbirääkimisi peetud. Piirilepingu saaga vastab täielikult kunagise Nõukogude Liidu välisministri Andrei Gromõko kolmele reeglile, mis on ära toodud 2005. aasta 12. veebruari Postimehes.

Reeglid on järgmised.

Esiteks: «Nõudke kõike maksimaalselt ja ärge häbenege küsida. Nõudke seda, mis pole teile kunagi kuulunudki.»

Teiseks: «Esitage ultimaatumeid. Ärge hoidke kokku ähvardustega, väljapääsuna tekkinud olukorrast pakkuge läbirääkimisi. Läänes leidub alati neid, kes selle sööda alla neelavad.»

Kolmandaks: «Alustage läbirääkimisi, ärge taganege mitte üks samm. Nemad ise pakuvad teile osa sellest, mida palusite. Kuid ka siis ärge nõustuge, vaid nõudke rohkemat. Nad nõustuvad ka sellega. Ja kui te olete lõpuks saanud kolmandiku või poole sellest, mida teil ei olnudki, siis võite ennast diplomaadiks pidada.»

Tartu rahuleping ei ole õigustühine dokument, nagu Venemaa pool püüab seda näidata. Lepingu registreeris Rahvasteliit 1922. aasta 12. juulil ja see asub ÜRO rahvusvaheliste lepingute registris numbri 11 LTS 29 all. Keegi pole seda tühistanud.

Õppigem siit midagigi. Veel pole hilja. Ratifitseerimisele esitatud piirileppe tekst teenib üksnes idanaabri huve. Me ütleme nii lahti lepingu sõlmimisest Tartu rahulepingu alusel, loovutame täiendavalt 5,2 protsenti oma territooriumist, seame ohtu Narva elektrijaamade töö ja nii edasi.

EESTILE TOOB uue piirilepingu sõlmimine esitatud kujul pöördumatut majanduslikku ja poliitilist kahju. Tartu rahuleping ei ole õigustühine dokument, nagu Venemaa pool püüab seda näidata. Lepingu registreeris Rahvasteliit 1922. aasta 12. juulil ja see asub ÜRO rahvusvaheliste lepingute registris numbri 11 LTS 29 all. Keegi pole seda tühistanud.

Jääme kindlaks olemasolevale lepingule! Me olime ka vabadussõja ajal lootusetus olukorras.

Siinkohal on põhjust meenutada aatemees Jaan Tõnissoni sõnu: õiguse eest võideldes kindlustame iseenda ja oma rahva vabaduse. 22. detsembril 2018 tähistasime tema 150. sünniaastapäeva.

22. jaanuaril 2019 hääletati riigikogus EKRE fraktsiooni ettepanekut vabariigi valitsusele, peatamaks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess. Eelnõu poolt hääletas 14 saadikut ja see langes menetlusest välja. Hääletuse tulemus näitab selgelt, et praeguse riigikogu enamus ei esinda Eesti rahva tahet.

3. märtsil valime riigikogu uue koosseisu. Olgem poliitiliselt ärkvel ja mingem valima. Valigem neid, kes austavad Eesti rahva tahet ja hindavad riigi iseseisvuse väärtust.

Tagasi üles