Populaarseimad autorid on Raud ja Petrone

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi linnaraamatukogu vanemraamatukoguhoidja Jane Haavel tõi esile, et esimese viiekümne hulgas on tervelt kümme kirjastuse Petrone Print «Minu» sarjas väljaantud raamatut.
Viljandi linnaraamatukogu vanemraamatukoguhoidja Jane Haavel tõi esile, et esimese viiekümne hulgas on tervelt kümme kirjastuse Petrone Print «Minu» sarjas väljaantud raamatut. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi linnaraamatukogu tänavuse edetabeli tipus troonivad Mihkel Raud raamatuga «Musta pori näkku» ja Justin Petrone «Minu Eesti. 1. osa. Kas lubate elada?».

Viiendal kohal asub Mihkel Raua «Sinine on sinu taevas» ning esimese viiekümne hulgas on kümme kirjastuse Petrone Print «Minu» sarja raamatut.

Viljandi linnaraamatukogu kojulaenutuse juhtivspetsialist Elle Sihver ütles, et laenutajad ongi kõige rohkem huvitatud Eesti autorite teostest ehk kõigest sellest, millega on endal konkreetne seos.

Sihver lisas, et noorte seas võidavad populaarsust vampiiridest ja koletistest pajatavad raamatud nagu edetabeli kuuendal kohal seisev Alex Flinni «Koletu». Samuti on endiselt nõutud Andrus Kivirähki teosed.

Minister kergitas Cartlandi aktsiaid

Elle Sihver märkis, et kahtlemata tõstavad lugemishuvi kõikvõimalikud skandaalid. Parajasti on huviorbiiti kerkinud Villu Parveti värske raamat «Seks, vein ja kutsikad». Kultuuriminister Rein Langi hiljutiste avalduste foonil on kasvanud huvi briti armastusromaanide autori Barbara Cartlandi teoste vastu, mida on linnaraamatukogus 127 köidet. Kui varem olid kolm riiulit nendega tihedalt täidetud, siis nüüd leidub seal ka vaba ruumi.

«Cartlandi on hakanud lugema inimesed, kes seda varem ei teinud,» lausus Sihver. «Üks naine ütles, et loeb raamatud läbi, enne kui need järgmisel aastal ära keelatakse, ning laenas kohe neli teost.»

Ehkki uuemad Cartlandi raamatud, millest on vaid üks eksemplar, on pidevalt ringluses, pole ükski neist esimese poolesaja loetavama hulgas.

Inglise kirjaniku raamatute vastu on huvi kasvanud ka teistes Viljandimaa raamatukogudes.

«Mina tahan seda Langi-vastast raamatut saada,» oli üks lugeja nõudnud Paala rahvamaja raamatukogu juhatajalt Liia Viigandilt.

«Nüüd küsitakse Cartlandi iga päev,» tõdes Karksi-Nuia raamatukogu juhataja Mare Torim.

Eesti autorid löövad laineid

Ka maaraamatukogudes ei ole Barbara Cartlandi teosed kõige menukamad. Nii Karksi-Nuia, Abja kui Suure-Jaani raamatukogu juhatajate hinnangul on populaarseimad kohalike autorite teosed. Suure-Jaani raamatukogu tänavust edetabelit juhib «Minu Eesti», teisel kohal on «Minu Ungari» ja kolmandal «Minu Itaalia». Samuti tuntakse suurt huvi elulugude vastu.

Sihtasutuse Kultuurileht väljaannete loetavust raamatukoguhoidjad väga kõrgeks ei pidanud. Ajalehte «Sirp» loevad üksikud inimesed, ajakirjade «Looming» ja «Vikerkaar» vastu on huvi mõnevõrra suurem.

Elle Sihver avaldas lootust, et Barbara Cartlandi teoseid siiski ära ei keelata. «Kindlasti on neid lihtsakoelisi ja hästi lõppevaid armastusromaane lugeda parem kui unerohtu neelata,» lausus ta.

Samas pidas ta õigeks põhimõtet, et esmatähelepanu suunatakse Eesti kirjandusele. «Meie oleme seda teinud ning auhinnatud teosed, mille nimekiri kultuuriministeeriumist saadeti, on meie raamatukogus korralikult olemas ning neid on päris kenasti ka laenutatud. Häbi tundma me selles suhtes ei pea.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles