Jõuluvana koti täidavad õpetajate ja vanemate ühised päkapikud

Mängupesa lasteaia õpetajad kudusid 240 näpu otsa mahtuvat päkapiku toorikut. Nüüd käivad emad ja isad õhtuti ühiselt meisterdamas: seavad neile habemed ja silmad, ehivad ära ja iga laps saab endale omanäolise päkapiku. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi Mängupesa lasteaia õpetajad otsustasid jõuluvana kingikotti täites järgida linnajuhtide soovitust jätta lapsevanematelt lisaraha kogumata ja kudusid ise lastele 240 päkapikku.

Õpetajate suurele tööle lisavad oma osa lapsevanemad. Nad käivad pärastlõunasel ajal lasteaias, et kootud toorikust päris päkapikud saaks. Iga ema või isa kaunistab mänguasja oma äranägemist mööda, meisterdab sellele silmad ja habeme ning valmistab ka kingikoti. Igasse kotti rändab lasteaia poolt väike maius, milleks on sente näpistatud toidurahast.

«Mõni lapsevanem oli algul seda mõtet kuuldes pahur, et mis kink see ikka on,» tunnistas Mängupesa lasteaia juhataja Sirje Kõuhkna. «Aga kui ema või isa on päkapiku oma kätega valmis teinud, on see hoopis teise tundega.»

Linn soovitas lisaraha kogumisest hoiduda

Päkapikkude kudumise ja kaunistamise mõte sai alguse sellest, et tänavu sügisel pöördusid linnajuhid lasteaedade direktorite poole palvega, et nood võimaluse korral lapsevanematelt lisaraha ei koguks.

Igakuisele õppetasule lisaks korjati varem raha teatrisse minekuks või kohapeal etendust andvatele teatritruppidele maksmiseks. Tava kohaselt on igal aastal kogutud raha ka jõulupakkide tegemiseks.

Abilinnapea Ardo Agasilla sõnul tuli niisuguse ettepaneku tegemiseks märguanne lasteaedadelt, sest mitmes rühmas oli juhtunud, et vanemal polnud raha lapsele piletit osta. «Meie soovitus oli vältida olukordi, et mõni laps rahapuuduse pärast ülejäänud rühmast maha jääks,» selgitas ta.

Seda soovitust on linna lasteaiad sügisest alates ka järginud. «Sakala» vestles eile kolme lasteaia direktoriga ning kõik nad väitsid, et sel hooajal pole lasteaedadesse teatritruppe kutsutud ega ka teatris käidud.

«Selliseid probleeme oli,» vastas Sirje Kõuhkna küsimusele, kas aasta esimesel poolel tuli ette juhtumeid, kus mõni lapsevanem ei suutnud või ei tahtnud teatripileti eest maksta. «Me võtsime need lapsed ikka kaasa, aga ka selline käitumine pole õige.»

Seepärast järgibki Mängupesa lasteaed nüüd kindlalt reeglit, et õppetasule lisaks raha ei küsita. «Eks need etenduste hinnad läksidki juba liiga kõrgeks,» tõdes Kõuhkna. Kui veel aasta tagasi maksis pilet lapsele umbes euro, siis viimati küsiti 1.50 või isegi 2 eurot.

Lapsevanemad koguvad ise kingiraha

Ka Krõlli ja Midrimaa lasteaia juhid kinnitasid, et etendustest on loobutud. Samas jõulupakkide tegemiseks on lapsevanemad otsustanud ise raha koguda. Ühes Krõlli lasteaia rühmas kingivad vanemad lastele sel aastal raamatu, teistes koguvad õpetajad raha, et osta kuni kolm eurot maksvad kommipakid.

«Lapsevanemad on ise nii otsustanud ja kõik osalevad,» kinnitas lasteaia direktori kohusetäitja Riina Heinpõld. «Keegi ilma ei jää.»

Midrimaa lasteaias on direktor Marika Kissa selgitust mööda olnud tavaks, et lapsevanemad ise korjavad raha ja teevad kingid. «Meie õpetajad sellega ei tegele,» kinnitas ta.

Küll aga püüavad õpetajad vanemaid suunata, et liiga kalleid pakke ei tehtaks. «Ema või isa, kellel on rahaliselt paremad võimalused, teeb mõnikord väga luksusliku kingi,» nentis Kissa.

Ardo Agasilla sõnul pole linnajuhtidel kavas lisaraha kogumist lõplikult ära keelata. «Meie soovitus on see alati lapsevanematega läbi rääkida ja võimaluse korral raha mitte koguda,» ütles ta.