Kalurid ootavad angerjate ostmiseks riigi abi

Vähenenud väljapüük tõstab kalur Leo Aasa sõnul ka angerja kilohinda, mis tänavu sügisel on 12—13 eurot. Foto: Margus Ansu / Postimees

Võrtsjärve kaluritel on lootust, et riik vähendab angerjapüügi eest võetava tasu kolmandiku peale ja maksab ise ülejäänud summa, mis kulub uute maimude järve asustamiseks.

Keskkonnaminister Keit Pentus saatis ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõu, mille järgi kaluritel tuleb edaspidi maksta angerjamaimude Võrtsjärve asustamise eest vaid sellises mahus, nagu nad ise välja püüavad.

Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti sõnul on kalurid käesoleva aastani kinni maksnud kogu summa, mille eest noori kalu juurde ostetakse.

Keskkonnatasude seaduses seisab, et püügivahendi eest, millega püütakse angerjat, tuleb maksta kuni 639 eurot aastas. Keskkonnaministri jutu järgi on see siiski maksimaalne tasu, Võrtsjärvel on ühe püügivahendi hind olnud väiksem ja jäänud 350 euro juurde aastas.

Tänavu andis riik esimest korda angerjate asustamise tarvis raha, makstes Euroopa kalandusfondist 64 000 eurot. Järvalti sõnul see kalurite panust ei vähendanud, vaid kuulub niinimetatud lisaraha hulka.

Kalurite mure

Ministeeriumi kalavarude osakonna spetsialisti Kunnar Klaasi ütlemist mööda tähendab kooskõlastusringile läinud eelnõu sisuliselt seda, et kalurid ei maksa angerjavarude taastamiseks tehtud kulutustest enam 100, vaid 30 protsenti. Umbes sama suure angerjavarude osa püüavad nad reaalselt välja.

Mittetulundusühingu Võrtsjärve Kalanduspiirkond tegevjuhi Jaanika Kaljuvee sõnul on eelnõu piirkonna algatatud kirjavahetuse ja läbirääkimiste tulemus.

Osaühingu Järvekala esimehe ja kutselise kaluri Leo Aasa kinnitust mööda on juba suvest saati riigiasutustega räägitud, et angerjate väljapüük on vähenenud.

«Meid oli käpuli löödud. Oli kaks valikut: kas püük üldse lõpetada või võtab riik enda kanda selle, mis ära ujub,» lausus Aasa ning selgitas, et seni on Võrtsjärvest püüdjad maksnud kinni ka need maimud, kes mujal kätte saadakse või Sargasso merre suunduvad.

Pärast suvist külaskäiku Võrtsjärve äärde ja läbirääkimisi kohalikega leidis ka keskkonnaminister, et seadusesse on vaja parandusi teha.

«Ei ole põhjendatud, et Võrtsjärve kalurid peaksid oma püügitasudega kinni maksma Eestist välja rändavate angerjate asustamise,» ütles Keit Pentus. Kooskõlastusringile läinud eelnõuga tahab ta enne aasta lõppu jõuda valitsusse, et seejärel esitada riigikogule seadusemuudatus.

Aasa sõnul maksab mõnel pool Euroopa Liidus riik kogu asustamistasu või siis 75 protsenti, et süsteem poleks nii ebaõiglane.

Tänini ei saa Aasa ütlemist mööda rääkida kindlast summast, sest kui riik otsustab oma osalust suurendada, muutub ka kalurite kolmandik kopsakamaks. «Ega me sellele vastu ole, sest nii suureneb angerja populatsioon,» kinnitas kalur.

Uued angerjad

«Sisselastavate angerjamaimude hulk sõltub nende turuhinnast,» ütles Ain Järvalt limnoloogiakeskusest.

Viimase kümnendi jooksul on asustatud ka ettekasvatatud angerjaid. «Et looduslik surm oleks väiksem, kasvatatakse kalu kolm kuni neli kuud ette ehk viiegrammisteks,» selgitas Järvalt populatsiooni taastootmist ja lisas, et õnneks on Võrtsjärvest väljapüük vähenenud.

Keskkonnaminister rääkis, et viimastel aastatel on ülikõrgest veeseisust tingituna Võrtsjärve angerjasaak olnud ligi poole väiksem kui varem keskmiselt.

«Muidugi mõjutas see ka kalurite sissetulekut ja muutis keeruliseks püügiõiguse tasu maksmise,» lausus Pentus.

«Ega need angerjad õhku haihtu,» sõnas Järvalt. «Viimasel kolmel aastal on tulnud teated vähemalt neljast siin märgistatud angerjast, keda on nähtud Taani väinades Sargasso merre suundumas.»

Teadlaste hinnangul siirdub umbes kaks kolmandikku Võrtsjärve asustatud angerjatest läbi Läänemere selle hoovustest piiratud Atlandi ookeani osa suunas, kus asuvad kudemisalad.

Angerja püügikohad

Seda, kui palju kalu täiskasvanuna Läänemerre jõuab, pole täpselt teada, sest mujalt on samuti märgistatud angerjaid püütud. «Emajõest ja Piusa jõest või Peipsi järvest,» tõi Leo Aasa välja. Ta märkis, et sealsed kalurid ei maksa asustamismaksu ja seepärast võib-olla ei taheta Peipsi poolt ka tagasisidet anda, sest muidu peaks ehk osa tasuma.

«Tõenäoliselt sealt saadakse angerjat, aga ei deklareerita seda,» nentis Aasa. «Muidugi on Peipsiga ka see häda, et tegu on piiriveekoguga ning Vene poolega on keeruline kokkulepet saada.»

Selleks aastaks on aga angerjahooaeg läbi. «Kõik mõrrad on välja võetud ja suured paadidki ära toodud,» lausus Aasa.

Võrtsjärve kalurite sügisene angerjasaak oli kokkuvõttes natuke parem kui mullune. «Kevad oli siin päris nutune, aga sügis grammi võrra parem,» sõnas Aasa.
Sügisene väljapüük oli tema ütlemist mööda 10—11 tonni.