Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/11/29/855655t1h1bb7.jpg)
Kui palju on Eestis mulke, võrukesi või setusid, ei tea täpselt keegi. Kohaliku kultuuri edendajatel on aga põhjust põnevil olla, sest 31. detsembril algav rahvaloendus aitab selles osas selguse majja tuua.
Oma uuringu tegid paari aasta eest setud ja ligi kümme aastat tagasi ka võrukesed. Siis aga saadi kirja vaid kohapeal elavad kultuurikandjad ja tegelik arv on ikka veel hinnanguline.
Mulgi kultuuri instituudi juhataja Janne Järvelt tõdeb, et kohaliku pärimuskultuuri paremaks säilitamiseks on vaja teada mulkide arvu ja paiknemist, seni neid andmeid aga pole.
«Mulkide arv on meil hinnanguline, sest niisugust uuringut, kus see oleks kirja pandud, polegi tehtud. Praegu arvestame mulkideks kõik Mulgimaa alla kuuluvate omavalitsuste elanikud ja lisame umbkaudse mujal Eestis elavate mulkide arvu,» selgitab Järvelt.
Kohalike algatus
2011. aasta rahva ja eluruumide loendus tuleb siinkohal appi ning küsib kõigilt Eesti elanikelt nende keeleoskuse kohta — igaüks saab võimaluse märkida üles mulgi, võru, setu, kihnu ning teiste kohalike keelte ja murrete oskuse. Selle eest, et rahvaloenduse jaoks ebatraditsiooniline küsimus ikka loendusankeeti kirja saaks, seisid hea kohaliku kultuuri edendajad.
Selle üks initsiaatoreid, Võru instituudi juhataja Rainer Kuuba ütleb, et küsimus pole üksnes kohaliku keele või murde oskamises, vaid pärimuskultuuris tervikuna.
«See on pärimuskultuuri küsimus,» seletab Kuuba. «Kas meie inimesed mõistavad eesti kirjakeelest erinevaid kohalikke keeli või murdeid ja palju üldse on neid, kes mingit põliskultuuri osa kannavad. Kultuur teeb meist ju need, kes me oleme.»
«Keeled on osa kultuurilisest mitmekesisusest ja see on täpselt samamoodi ohustatud nagu bioloogiline mitmekesisus,» toob Kuuba võrdluse.
Aitab murret õpetada
Küsimusel on ka praktiline pool, sest kohaliku kultuuri kandjate arvust, paiknemisest Eestis ja vanuselisest jaotusest sõltub edasine selleteemaline tegevus. Janne Järvelti sõnul aitab nii sünnipäraste kui kultuuriliste
mulkide arvu teadmine määratleda kas või ajalehe «Üitsainus Mulgimaa» sihtrühma suurust ja hinnata Mulgi murde õpetamise vajalikkust.
«Selgub ka noorte mulkide keeleoskus, mille kohta andmed üldse puuduvad. See aitab meil edaspidi teha valikuid noori puudutavates küsimustes,» tõdeb Järvelt.
Noorte teema paneb muretsema ka võrukesi, kes kardavad, et võru keele oskus on eakamate poole kaldu.
«Enamik praegustest keskealistest võrukestest saab kohalikust keelest aru, aga suur osa neist seda laste ja noortega ei kõnele,» muretseb Rainer Kuuba. «Keele väljasuremiseks kulub ainult kolm põlvkonda ja meil on käes juba teine.»
Raha jagamisel aluseks
Mõlema kultuuriruumi esindajad on nõus, et täpset kultuurikandjate arvu ja paiknemist teades saab tegevust paremini planeerida ja riigi raha efektiivsemalt kasutada.
«Seal, kus king rohkem pigistab,» tähendab Rainer Kuuba.
Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõuniku Eino Pedaniku sõnul on oluline saada teada kogukondade suurus.
«Ministeeriumil on mitmesugused programmid, mis aitavad kohalikku kultuuri säilitada ja talletada,» selgitab Pedanik, miks murdeoskajate arvu on vaja teada. «Kohalike kogukondade suurus on raha jagamisel aluseks.»
Kõige olulisem on siiski saada teada, kui suur on kogukond, mis pärimuskultuuri ja kohalikku keelt üleval hoiab. Alles siis on võimalik otsustada, mida selle kogukonna heaks ära saab teha. Kogukond on aga kõige alus.
«Kui pole pärimust omaks pidavat kogukonda, pole ka pärimust,» tõdes Viljandi kultuuriakadeemia lektor Marko Veisson Viljandis peetud väitlusel «Pärimuskultuuri säilimine on võimalik vaid kodumaal».
«Kui palju ikkagi on neid inimesi, kes põliskultuuri kannavad?» tõstatab Rainer Kuuba küsimuse. «Praegu on meil ainult oletused — rahvaloendust on vaja, et rohkem andmeid saada.»
Rahvaloendus leiab aset tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad küsimustikule vastata internetis.
Neile, kes e-loendusel ei osale, lähevad 16. veebruarist 31. märtsini külla rahvaloendajad.
LOENDUS
Rahvaloendusega saab teada
• kui palju on Mulgi murde oskajaid,
• kus nad paiknevad,
• kui vanad nad on.