Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2019/01/30/11751385t1hbf9f.jpg)
Eesti importis ja tarbis möödunud aastal kokku 5,2 teravatt-tundi maagaasi ehk sama palju kui 2017. aastal. Lõviosa ehk 71 protsenti maagaasist sisenes Eestisse Värska gaasimõõtejaama kaudu, 21 protsenti Karksi ja kaheksa protsenti Narva jaama kaudu.
Eesti tarbijate gaasiga varustamine käibki kolme ühenduspunkti kaudu: läbi Karksi, Värska ja Narva. Eleringi teatel läbis ettevõtte ülekandetorustikku mullu koos transiidimahtudega 20,4 teravatt-tundi maagaasi, 2017. aastal oli aastane maht 18,2 teravatt-tundi.
Eleringi hallatava gaasi päritolutunnistuste registri andmeil toodeti 2018. aastal kokku 40 gigavatt-tundi rohegaasi ehk biometaani. Kodumaise biometaani tootmist alustati Eestis mullu aprillis ning kogu rohegaas tarbiti ära transpordisektoris.