Millisesse perre sünnivad lapsed?
30. jaanuar 2019, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
(Artikkel pärineb statistikaameti blogist.)
KOGU EUROOPA, sealhulgas Eesti ees on mitu demograafilist proovikivi: rahvastik vananeb, tööealiste inimeste hulk kahaneb ja lapsi sünnib vähe. Üks vahend sellega toimetulemiseks on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja väärikalt vananeda. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kindlaks teha, millistesse peredesse sünnib rohkem lapsi.
Kuidas mõjutab lapsesaamist perepoliitika või peres juba kasvavate laste sugu? Millised on laste saamist soodustavad ja pärssivad tegurid?
EESTIS VÕETI 2003. aasta detsembris vastu vanemahüvitise seadus, millega soositakse laste järjestikust sündi. Kui järgmine laps sünnib vähem kui kahe ja poole aastase vahega, määratakse hüvitis varasemate tulude alusel, juhul kui need olid suuremad.
See seaduse tingimus avaldab suurt mõju järgmise lapse planeerimisele. Enne seaduse vastuvõtmist polnud laste vanusevahedes nii suurt erinevust. Pärast seda planeeritakse järgmise lapse sünd sageli enne noorema lapse kahe ja poole aastaseks saamist. Seega: kui peres juba on väike laps, planeeritakse järgmise lapse sünd sageli vähem kui 30-kuuse vahega.
KUI PERES on juba kaks last, siis kolmanda ja järgmis(t)e saamise tõenäosust võib mõjutada ka kahe esimese lapse sugu. Varasemates uuringutes on leitud, et paaril on suurem tõenäosus saada kolmas laps siis, kui kaks esimest on samast soost.
Et saada ülevaadet, kas niisugune seaduspärasus võiks kehtida ka Eestis, on vaadeldud naisi, kelle sünniaasta on 1965 või hilisem ja kelle kaks esimest last on poiss ja poiss, tüdruk ja tüdruk, poiss ja tüdruk või tüdruk ja poiss.
Et poisse sünnib pisut rohkem, on ootuspäraselt enam kahe pojaga peresid ja kahe tütrega peresid on keskmiselt vähem. Kaks eri soost esimest last on kokku 49,5 protsendil naistest.
Kui tõenäoline on, et nood neli erineva laste kombinatsiooniga peret saavad veel vähemalt ühe lapse? Ilmneb, et kahe samast soost lapsega peredesse sünnib natuke suurema tõenäosusega kolmas laps kui nendesse peredesse, kus juba on eri soost lapsed. Peredesse, kus on nii poeg kui ka tütar, sünnib kolmas laps veel umbes 29,4 protsendil juhtudest. Peredes, kus on juba kaks tütart, sünnib kolmas laps 33,1 protsendil ja kõige suurem tõenäosus kolmanda lapse sünniks on kahe pojaga peredes – 34 protsenti.
Pelgalt statistika põhjal ei saa aga väita, et samast soost laste vanemad on saanud veel lapsi, sest soovisid ka teisest soost last. Tegemist võib olla lihtsalt sooviga saada kolmas laps, sõltumata soost.
Igatahes on võimalus saada ka kolmanda lapsena poeg või tütar üsna võrdne. Poisse saadakse vaid üks-kaks protsenti suurema tõenäosusega – 100 tüdruku kohta 106 poissi.
Tõenäosus saada teisest soost laps väheneb pisut, kui enne on juba kolm samast soost last, kuid jääb ikkagi üle 45 protsendi, mis sisuliselt ei ole märgatav vähenemine. Seega on võimalus saada eri soost lapsi alati enam-vähem võrdne.
Logistilise regressioonanalüüsi abil vaatasime, millised tegurid soodustavad või pärsivad lapse saamise tõenäosust. Mudelisse kaasati 2016. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis elanud aktiivses sünnituseas (20–44-aastased) naised. Neid oli kokku 218 000 ja neist 12 protsenti said järgneva kahe aasta jooksul lapse.
Analüüsi tulemused näitavad, et tõenäosust saada laps järgmise kahe aasta jooksul suurendab naisel abielu, eluasemelaenu olemasolu ja kinnisvara omamine. See näitab, et lapse saamist soodustab teatav stabiilsus- ja kindlustunne. Samuti leidis kinnitust, et tõenäosus saada perelisa on suurem juhul, kui pere noorim laps on vähem kui kaks ja pool aastat vana.
Peale selle suurendab tõenäosust saada laps järgmise kahe aasta jooksul lahutus. Seda seletab asjaolu, et minnakse lahku, aga laps saadakse juba järgmise partneriga.
Järgmise lapse saamise tõenäosust vähendab esimese lapse kõrgem vanus: mida vanem on noorim laps, seda vähem tõenäoliselt sünnib järgmine. Samuti väheneb lapsesaamise tõenäosus koos naise vanusega.
Pikemalt saab sündimuse kohta lugeda Eesti Statistika Kvartalikirjast 4/2018. Artikkel annab ülevaate, kuidas mõjutavad laste saamist rahvus, haridus, sissetulek, peres juba kasvavate laste sugu, perepoliitika, piirkondlikud erisused, kooseluvorm ning laste saamist soodustavad ja pärssivad tegurid.
Käesolev artikkel valmis andmekaeve projekti käigus. Andmekaeve teenus võimaldab otsida vastuseid ühiskondlikul tasandil aktuaalsetele teemadele, tuginedes riikliku andmekaeve võimekusele.