Väärikalt ja elurõõmsalt ka väärikas vanuses

„Näiteks 44-aastase staažiga inimese vanaduspension on 1. aprillist pea 40 eurot kõrgem ehk 483 eurot – see on üle 100 euro enam kui nelja aasta eest," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Foto: Elmo Riig / Sakala

ME KÕIK LOODAME saada ükspäev toimekalt ja rõõmsalt vanaks. Me küll ei mõtle sellele tihti, pigem siis, kui vanavanematele külla lähme või kui eaka naabriproua palvel toidukotiga poest tuleme.

Vana olla on igati tore niikaua, kui on tervist ja jaksu ise oma asjadega hakkama saada. On ju piisavalt tööstressita vaba aega ning toredad hetked lapselastega. Ebamugavused tekivad siis, kui organismi kulumine hakkab tugevalt märku andma: valu haiget tegema ja jõudu nappima. Siis tulebki leida lahked naabrinoored või omavalitsuse abistaja, kes poest leiva toovad ja ka muid asju ajada aitavad.

Küllap olete aga tähele pannud, kuidas pisike ilmakodanik, vaevalt käima õppinud, alles esimesed sõnad selged, tahab ise toimetada ja annab sellest nõudlikult teada. «Ise, ise!» või «Anna, anna!» Iseseisvus ja hakkamasaamine, nagu ka sotsiaalsus ja teiste inimestega suhtlemine, muudavad meie elu täisväärtuslikuks. Igas vanuses.

MEIL ON PÄRIS PALJU omaette, üksi elavaid eakaid inimesi, paljud neist keskustest ­eemal. Neil on poeni pikk tee ning toa soojaks kütmine on vähenenud jõu ja roostes liigeste tõttu päeva kangelastegu. Nad ei kurda, sest tegelikult on hea elada omas kodus, ise otsustada ja hakkama saada. Abi kulub ära küll, aga ei taha ju, et lapsed või lapselapsed oma tegemised seetõttu kõrvale jätaksid. Iga vanem tahab oma lastele, et nad elaks õnnelikult oma elu. Laste kaela peale jäämine ei ole olnud kellegi pensioniplaan.

See teema ei ole ühe või paari perekonna lahendamist vajav mure, mistõttu ei saa ei riik, kohalik omavalitsus ega kohalik kogukond lasta asjal omasoodu kulgeda. Kui pead kokku panna, saab välja pakkuda häid ja väärikat vanaduspõlve võimaldavaid lahendusi.

Viimaste aastatega on nii mõnedki sellised ellu viidud. Sügisest käivitus hoolekandesüsteemis vabatahtlike kaasamise programm (veebiaadress www.vabatahtlikud.ee), mille mõte on pakkuda vabatahtlikku tuge täisealistele erivajadustega inimestele ning eakatele. Nii saavad eakamad inimesed, kel aega ja jõudu, pakkuda lihtsamates tegevustes abi ja seltsi neile, kes on vähem liikuvad, olles neile väga oodatud ja vajalikud kaaslased. Programm sobib hästi ka gümnaasiumi- ja ülikoolinoortele.

Kogukond saab panustada nii abivajajatest teada andes kui vabatahtlikena oma kogukonna inimestele appi minnes. Mõistagi ei peagi selleks liituma eraldi programmiga ning iga päev aitavad oma eakat naabrit paljud hoolivad inimesed.

Üks hea võimalus, mis järjest enam populaarsust võidab ja milleks kohalikud omavalitsused edukalt riigi eraldatavat raha kasutavad, on eakate ­üürimajad. Praeguses taotlusvoorus saavad kohalikud omavalitsused oma elamufondi arendamiseks KredExile taotlusi esitada veel 4. veebruarini, toetus on pool ehitushinnast. Nii saab ehitada maju, kus eakad saaks endale korteri üürida, kus oleks vajadusel käepärast vajalikud lisateenused, kuid mis poleks hooldekodu ja kus eakas oleks ikka oma elu peremees oma kodus. Samas on majas seltskond ja aktiivne suhtlemiskeskkond.

Hästi tore näide, mida huvilised on inspiratsiooni saamiseks oodatud uudistama, on Kärstna Kodu. Majas on üheksa avarat kööktuba, suuremates on soovi korral võimalik elada kahekesi. Ühised on puhketoad ning tualett ja vannituba. Päevasel ajal on majas töötaja, kes abistab elu korraldamisel, motiveerib inimesi osalema sotsiaalprogrammides, korraldab teenuseid ning abistab erinevates toimingutes. Soovi korral saab tellida sooja lõunasööki. Sotsiaalmajja sisenemiseks on kasutusel sõrmejäljelugejaga lukk, mis väldib olukorda, kus ei saa sisse, sest võti on maha ununenud, samuti ei pääse öisel ajal keegi võõras majja.

Või näiteks 21 korteriga Viiratsi eakate maja, mille keldrikorrusel on päevakeskus huvitavate üritustega, saun ja treeninguseade. Ka siin on elanikele abiks maja perenaine.

MINU SÜDAMEASJAKS on suurendada kohalike omavalitsuste teadmisi ja võimekust sotsiaalvaldkonna teenuste pakkumisel veelgi ning seejuures saavutada lisasünergiat kohalike omavalitsuste ja kogukonna liikmete koostööst. Praegu on suurepärane võimalus ellu viia oma ideid, saades selleks ka riigi rahalist tuge.

Käesoleva aasta lõpuni saab oma mõtete teostamiseks finantssüsti taotleda innovatsioonivoorust (www.innove.ee), millega rahastatakse uuenduslike sotsiaalteenuste väljatöötamist ja katsetamist. Eesmärgiks on suurendada innovaatiliste lahenduste abil sotsiaalvaldkonna teenuste või toodete kättesaadavust Eestis.

Sotsiaalvaldkonnas on hulk häid ideid ja algatusi, mis on välja kasvanud ideekonkurssidest, kuid vajavad väljaarendamiseks rahalist tuge. Samuti võib olla teistes riikides juba toimivaid lahendusi, mida ka Eestis kasutusele võtta. Riik saab toetada nende kohandamist siinsetele tingimustele ja nõuetele vastavaks.

Mõnikord peitub võti lihtsuses. Ei ole välistatud, et mõnele suurena tunduvale probleemile on väga lihtne lahendus.

IGA INIMENE PEAB saama talle vajalikul viisil ja ajal ning talle vajalikus mahus sotsiaalvaldkonna teenust. Eesti on mõnusalt väike, me saame märgata iga inimest ning leida igaühele kõige parema lahenduse. Nii jätkub meile kõigile elurõõmu ka siis, kui ise kõigega enam päris hästi hakkama ei saa.