Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2019/01/15/11717497t1h1384.jpg)
Ööl vastu teisipäeva pumbati Viljandi järve jääle umbes 300 000 liitrit vett. Mitu väikest pumpa pandi kastmiseks tööle ka eile õhtul. Seda kõike selleks, et pühapäevale kavandatud Mulgi uisumaratonile tulijaid ootaks sile rada.
Nagu selgitas uisuüritust korraldava Viljandi rattaklubi juhatuse liige Kristjan Kivistik, keeras mõne aja tagune sulailm koos lumesajuga järvejää vahepeal nõnda tuksi, et uisutada polnud sellel võimalik. Eelmiseks laupäevaks oli olukord paranenud sedavõrd, et kahekilomeetrise ringi sai sisse lükata, aga jää oli väga konarlik ja uiskudel liuelda ebamugav. Seepärast tuligi ette võtta raja ülevalamine.
/nginx/o/2019/01/15/11717499t1h8d31.jpg)
«Kui uisutada pole mõnus, pole ka mõtet niisugust üritust korraldada,» märkis Kivistik teisipäeva pärastlõunal Sakala raadiosaates.
Küsimusele, millal saavad uisumaratoni korraldajad lõplikult maha hõigata, et rada on suure rahvahulga kandmiseks ohutu ja pühapäevane üritus saab teoks, vastas ta, et see kindlustunne võiks olemas olla neljapäevaks. Samas nentis ta, et ilmateade lubab samaks päevaks kaks kraadi sooja.
«Paratamatult oleme jälle fakti ees, et me ei tea,» nentis korraldaja. «Kui tuleb ainult soe, pole hullu midagi. Kui sekka tuleb ka lumelörtsi, on meil murekohti juures. Aga õnneks hakkab jää paksus jõudma sinnamaale, et saame julgelt masinatega peale minna ja lumesäbru muredeta ära lükata. Seega ei tohiks enam midagi takistuseks saada.»
/nginx/o/2019/01/15/11717498t1hc8bd.jpg)
Eile oli jää Kivistiku sõnul 15–20 sentimeetrit paks. Ta lisas, et mõnel pool võib paksuseks mõõta isegi 25 sentimeetrit, aga 5–10 sentimeetrit sellest moodustab nõndanimetatud pehme jää ehk lume ja jää segu.
Kümnendal Mulgi uisumaratonil peetakse Kristjan Kivistiku ütlemist mööda juubelimeenega silmas neid, kes on kõik kümme korda osalenud. Ta lisas, et kümne osalemiskorra täitumise meelespidamisest kavatsetakse teha traditsioon.
Praegu on uisurada suletud ning korraldajad paluvad sellele mitte minna. Praegu vajuks uisutaja jää pealmisest kihist läbi ja rikuks raja.
Meistrimehed puhusid uppunud masinale elu sisse
Kui Mulgi uisumaratoni korraldaja Kristjan Kivistik esimesel jõulupühal uisuraja sisse lükkamiseks kasutatava Viljandi rattaklubi ATV-ga läbi jää raksatas ning see vee alla kadus, kartis ta, et tolle hinnalise ja vajaliku neljarattalisega on kõik. Kahe nädala jooksul, mil masin kaheksa meetri sügavusel ootas, et jää päästmist võimaldava paksuseni kosuks, jõudis hirm süveneda ning hakkas tunduma, et maratoni ei saagi korraldada. Ent Viljandis asuva Madmoto kaupluse meistrid panid muud tööd ootele ja puhusid uppunud masinale kahe päevaga eluvaimu sisse. Praeguseks on sellega kõvasti tööd murtud.
«Mina ei uskunud, et see veel tööle hakkab. Arvasin, et klubi peab nüüd kuskilt väga palju raha leidma,» tunnistas Kivistik. «Aga kahe päevaga oli vesi mootorist välja lastud ja õli asemele pandud.»
Läbi jää vajuva ATV seljast maha hüpates ei jäänud tal aega mootori seiskamiseks. Õnneks tõmbas jõuallikas endasse üksnes vett, mitte järvemuda.
Kivistiku kinnitusel on jutuks olev sõiduk uisumaratoni korraldamisel asendamatu abimees, sest sellega saab jääle minna tunduvalt varem kui pisikese maasturiga. Madmoto kollektiivi töö ja abivalmiduse kohta on tal öelda ainult kiidusõnu.
Kristjan Kivistiku arvates ilmestab kõnealune intsident suurepäraselt järvejää heitlikkust. Enne ATV-ga peale minemist oli ta jääkaane paksust mitmest kohast mõõtnud ning tulemused kinnitasid, et seda on masina kandmiseks piisavalt. Ent mõõdetud kohast paarkümmend meetrit eemal oli jää kolm korda õhem, nagu tagantjärele selgus.