Võrdleme ikka võrreldavaid

Tiit Jürmann

FOTO: Marko Saarm/Sakala

KÕIGEPEALT TÄNAN ma Sakala ajakirjanikku Egon Valdaru, kes andis 5. jaanuari lehes Soome veekeskuste ja ujumishallide hinna teemaga (vaata «Soomes on väga odavad veekeskused» – toimetus) mulle võimaluse jätkata huvitavat diskussiooni ning seda põhjusi ja tagajärgi otsides ja vaagides. Et miks Hyvinkääl on nii ja Viljandis (loe: Eestis) naa. Pealegi vilksatas ülal mainitud leheloost läbi minu kui linnavolikogu liikme nimi. Seetõttu pean oma kohuseks mind volikokku valinud kaaslinlastele selgitada, milliste summadega opereerivad Soome omavalitsused ja millistega peavad hakkama saama meie omad.

Kindlasti tuleb veekeskuste ja ujumishallide hinna teema Sakala veergudele veel, nii enne kui pärast ujula või spaa valmimist ja tõenäoliselt hiljemgi. Aga mitte ujulast ei tahtnud ma seekord rääkida. Karu on ju laskmata ning pole sünnis nahka jagada. Räägime parem rahast ja tuludest.

ALUSTADA VÕIKS õige kaugelt, ajaloost.

Soome riik ja Eesti riik on peaaegu ühevanused, Soome meist aastaga ees. Kapitali kontsentratsioon (mõtlen selle all riiki tervikuna) ja vaba turg on Soomes toiminud järjepidevalt, areng on olnud pidev. Ühiskond on kogunud rikkust kogu riigi eksistentsi jooksul. Ühiskonnakorda ja riiki ei ole 100 aasta jooksul lõhutud ega muudetud.

Meie oleme oma riiki taas üles ehitanud viimase veerandsajandi. Nendele varemetele, mis vennalike rahvaste perest lahkudes alles jäid. Ja palun ärge tulge mulle puhuma, et midagi me ju ikka saime, midagi oli ja midagi siiski jäi. Minge käige korra Ust-Tunguskas, siis tuleb ehk meelde, kust me tulime. Väited, et oleme seal, kus Soome oli üheksakümnendate alguses, võivad tõeseks osutuda võib-olla Exceli tabelites ekseldes, aga mitte omavalitsuste eelarveid ja võimalusi võrreldes.

NÜÜD TÄPSEMALT eelarvetest ja võimekusest mõlema eespool nimetatud linna näitel. Kas võrreldavad on samasugustel positsioonidel või mitte, jäägu juba lugeja otsustada. Olgu märgitud, et kõigi arvandmete allikaks on mõlema omavalitsuse kodulehed.

Kui Viljandi rahvaarv oli 2018. aasta novembris 17 683, siis Hyvinkääl elas samal ajal 46 547 inimest, seega umbes kaks ja pool korda rohkem. Linnade eelarved ei erine aga mitte kaks ja pool, vaid lausa seitse korda. Viljandi linnaeelarve maht oli 2018. aastal ümmarguselt 32 miljonit eurot, Hyvinkääl 230 miljonit eurot. Meie maksutulu oli läinud aastal umbes 13 miljonit, Hyvinkääl umbes 198 miljonit eurot. Valdava osa Hyvinkää maksutulust, ligi 90 protsenti, moodustas üksikisiku tulumaks.

Võrdleme veel. Viljandi planeeritavate investeeringute maht eelmisel aastal oli umbes kuus miljonit eurot, Hyvinkääl umbes 32 miljonit eurot ehk sama palju kui Viljandi kogu eelarve. Ainuüksi Hyvinkää ujumishalli renoveerimistööde teiseks etapiks on planeeritud 12 miljonit eurot.

JA NÜÜD KÕIGE olulisem aspekt: Hyvinkää linn on 100 protsenti ujumishalli omanik ja võib oma kopsaka rahakotiga kehtestada ülisoodsa pileti hinna. Kõik on ju tervisliku eluviisi ja tervena püsivate maksumaksjate huvides.

Kui meie rahalised võimalused kunagi lubavad, siis miks mitte, võime rajada kas või igasse linnaossa väikese ujulakompleksi ja pileti hindagi doteerida. Seniks aga ...

Ma ei taha küll korrata kulunud mantrat, et raha ei ole, aga kui seda ei ole, siis nii ongi. Tuleb rabada, et seda tekiks, või leppida olukorraga. Nii lihtne see, head sõbrad, ongi.

Tagasi üles