Prügivedu takerdus aiavärava taha

Väidetavalt suletud värava tõttu tühjaks vedamata jäänud prügikonteiner tekitas tüli, mille osalised on seniajani eri meelt.

Reede, 21. oktoobri hommik Viljandis Ilmarise tänaval. On prügiveo päev ning Arvo Kaseküli on teinud selleks ettevalmistusi. Ta on prügikonteineri, mis harilikult seisab väravast 15—20 meetri kaugusel garaaži seina ääres, jalgväravast umbes poole meetri kaugusele sõidutanud ning värava pärani lahti jätnud.

Sedapuhku jääb konteiner aga tühjendamata ning Kaseküli saab prügivedajalt, aktsiaseltsilt Veolia Keskkonnateenused tühisõidu arve. Järelepärimise peale saadetud kirjalikus vastuses toob firma põhjenduseks, et konteiner polnud tänavale välja toodud ning asus erakinnistul suletud aiavärava taga. Tühisõidu kinnimaksmise nõudest ettevõte siiski loobub.

Talitas lepingu järgi

Kas värav prügiauto saabumise hetkel tõepoolest kinni oli ning kui oli, siis kes selle sulges, on tagantjärele võimatu kindlaks teha.

«Võib-olla oli postiljon viisakas ja tõmbas lahtise värava enda järel kinni,» pakkus Arvo Kaseküli. Konteineri tühjendamata jätmisega ta ei nõustu, öeldes, et Viljandi linnavalitsuse ja Veolia Keskkonnateenuste vahel sõlmitud lepingu järgi tegi ta kõik õigesti.

Möödunud aasta oktoobris sõlmitud ning tänavu 1. jaanuarist kehtima hakanud lepinguga viis Kaseküli end põhjalikult kurssi pärast kuu aega tagasi asetleidnud juhtumit. Toona oli garaaži seina ääres seisev konteiner küll tühjaks veetud, kuid selle külge oli jäetud silt, millega anti teada, et edaspidi tuleb konteiner prügiveo päeva hommikuks suletud värava tagant välja tänavale tuua või tellida suletud aia tagant konteineri tühjendamise lisateenus.

Lepingut lugedes veendus Kaseküli, et selle järgi on konteineri tänavale toomine lubatud, kuid mingit kohustust niiviisi talitada pole. Samuti on seal kirjas, et kui lahtise aiavärava taga seisev konteiner ei ole teest rohkem kui 11 meetrit eemal, tuleb Veolia Keskkonnateenustel see tühjendada ilma igasuguse lisatasuta. Nii vedaski Kaseküli konteineri 21. oktoobri varahommikul lahtise aiavärava lähedusse ning tegi sellest dateeringuga pildid.

«Eks ma natuke tajunud, et probleemid võivad tekkida,» ütles ta ning lisas, et varem oli prügikonteiner kogu aeg seisnud garaaži juures ning mingeid muresid sellega polnud. Konteinerit tänavale tuua ei taha ta juba seetõttu, et seal võib see pudelikorjajatele huvi pakkuma hakata.

Samal päeval, kui konteiner tühjendamata jäeti, pöördus Arvo Kaseküli arupärimiseks abilinnapea Rein Triisa ja Veolia Keskkonnateenuste poole, paludes adressaatidel
e-kirjas vastata, kas prügiveofirma talitas õigesti.

Rein Triisa ütles juhtunut kommenteerides, et linnavalitsusel on äärmiselt raske toimunu osas seisukohta võtta, sest omavalitsus ei ole juhtunuga otseselt seotud. Seetõttu soovitaski Triisa kahel poolel omavahel kokkuleppele jõuda.

«Usun, et heatahtlik üksteisesse suhtumine ja koostegemine annavad parima tulemuse,» kirjutas abilinnapea elektronkirjas.

Mugavusteenus

Veolia Keskkonnateenused selgitavad e-kirjas, et Viljandi on jäätmekäitlushankes määranud aiavärava avamise ja sulgemise mugavusteenuseks, mille eest tuleb kinnistuomanikul juurde maksta. Lukustamata värava või tõkkepuu käsitsi avamine maksab 3.83 eurot kuus.

«Igal kinnistuomanikul on valida, kas ta hoiab prügikasti kohas, mis on talle mugav, ja viib selle kogumise ajaks värava taha või sõlmib käitlejaga mugavusteenuse lepingu ning maksab konteineri väljaviimise eest lisatasu,» seisab vastuses.

Veolia Keskkonnateenuste Lääne regiooni juht Jaan Viljas tõdes, et kõnealuse juhtumi puhul taandub kõik aiavärava taha. Nagu prügivedajad on kinnitanud, oli kõnealune värav nende läbisõidu ajal suletud. Viljas ütles, et kui värav oleks lahti olnud, poleks konteiner kindlasti tühjendamata jäänud.

Arvo Kaseküli on aga seisukohal, et sellisel juhul tulnuks olukord fotodel fikseerida, nagu tegi tema seda siis, kui oli konteineri avatud värava juurde toonud.

«Praegu pole neil selle kohta mitte mingisuguseid tõendeid,» lausus Kaseküli. Tema meelest pole inimesed hästi kursis, millistel juhtudel mugavusteenuse tasu maksta tuleb ja millistel juhtudel mitte.

Jaan Viljas seevastu leiab, et teavitustöö on olnud korralik.

«Kes vähegi tahtis ja huvi tundis, viis ennast asjaga kurssi,» lausus ta ning lisas, et kui uus olmejäätmete vedamise leping jõustus, räägiti ja kirjutati muudatustest palju.