/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2019/01/15/11716186t1h0fde.jpg)
Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta kolmanda kvartali ülevaatest selgub, et keerulised ilmastikuolud tõid proovikive, mis vajasid leidlikke lahendusi.
Põuasest suvest hoolimata piimatoodang suurenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Hea uudis on, et põuaga kaasnevatest probleemidest hoolimata piimatoodang suurenes. 2018. aasta üheksa kuuga toodeti Eestis 610 600 tonni piima ehk 2,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal," sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. Toodangu kasv tulenes tema sõnul suurenenud produktiivsusest, kuid tuleb silmas pidada, et ka piimalehmade arv oli läinud aasta esimesel poolel suurem kui aasta varem.
Nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides piima kokkuostuhinnad kolmandas kvartalis kerkisid, kuid jäid siiski madalamaks eelmise aasta sama perioodi hinnatasemest.
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli põllukultuuride kasvupind kokku 668 900 hektarit, mis on eelmise aastaga võrreldes 3900 hektari võrra suurem. Eestis oli 15. septembriks koristatud 96 protsenti teravilja, 93 protsenti kaunvilja, 58 protsenti kartuli ning 85 protsenti rapsi ja rüpsi kasvupinnast.
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati Eestis eelmise aasta 30. septembri 259 000 veist, 305 000 siga, 88 000 lammast ja kitse ning 2 358 000 lindu. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kõige enam suurenenud lindude ja sigade arvukus, vastavalt üheksa ja viis protsenti. Veiste arvus suuri muutusi ei toimunud. Samal ajal lammaste ja kitsede arv vähenes kuus protsenti.