Kas pai või tukast sugeda?

Tartu ülikooli peahoone. Pilt on illustreeriv.

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Artikkel pärineb statistikaameti blogist.

«KES SEE LUGES, aru sai, sellele ta tegi pai» kõlab vana laulusalm. Tänapäevane haridus ei eelda pelgalt soravat lugemist ja luuletuse peast esitamist, vaid ka vajalike materjalide leidmise oskust ja sageli just digimaailmast. Järjest laieneb ka õppijate vanusegrupp: õppima võib asuda ükskõik mis eas.

Üleilmne säästva arengu eesmärk «Tagada kõigile kaasav, õiglane ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused» on Eestis seotud hariduse eri vormide arendamise ja elanikkonna erinevate gruppide osalemise soodustamisega haridussüsteemis. Haridusvaldkonna üleilmse eesmärgi suunal pigem jõulise edasiliikumise eest võime endale teha pika pai. Loorberitele puhkama ei tasu aga jääda ning hariduse kvaliteedi parandamise ja õpingute jätkamist takistavate tegurite vähendamisega peab tegelema pidevalt.

Innovatsioon ja haridus on Eesti kestlikkuse baaskapital. Kitsamas mõttes on haridus meie konkurentsivõime alus, laiemas mõttes pakub ilmselt just teadus välja lahendusi üleilmsete keeruliste probleemide lahendamiseks.

TIPPTASEMEL TEADMISTE ja oskustega õpilaste osatähtsus on alates 2012. aastast Eestis pidevalt suurenenud ning rahvusvahelises võrdluses oleme Euroopa Liidu riikide paremiku hulgas. Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eesti haridustemaatika näitajad heas seisus. Näiteks kõrgharidusega 30–34-aastaste elanike osatähtsuse näitaja poolest on Eesti liidu esikümnes. Riigisiseselt suureneb näitaja aasta-aastalt: kui aastal 2000 oli see 30,4, siis 2017. aastal koguni 48,4 protsenti.

Euroopa Liidu esikümnes on Eesti ka oma elanike digioskuste poolest. 2017. aasta andmete kohaselt oli Eestis 60 protsenti 16–74-aastastest elanikest vähemalt algtasemel digioskustega. Neist 35 protsendil on digioskused vähemalt kesktasemel.

Sugude vaates digioskused eriti ei erine, küll on märgatav erinevus eagruppide vahel: kõige edukamalt saavad digimaailmas hakkama noored ja kõige vähem eakad. Õnneks on vanusegruppidevaheline digilõhe aasta-aastalt siiski vähenenud.

Erialaste ja digioskuste arendamise kõrval tegelevad Eesti inimesed järjest rohkem oma huvide ja hobidega ning lisaks lastele ja noortele osalevad huvihariduses üha enam täiskasvanud. Sealhulgas suureneb just meeste osakaal.

HEA MEEL ON näha, et Eesti inimesed ei piirdu vaid ühe omandatud haridusega ning kasutavad üha enam elukestva õppe võimalusi. Kui 2000. aastal kasutas neid 6,3, siis 2017. aastal juba 17,1 protsenti 25–64-aastastest elanikest. Järjest enam täiendatakse end ka juba õpitud erialaga seotud koolitustel ning omandatakse täiesti ­uusi erialasid.

«Tukast sugeda» saame vaid õpinguid mittejätkavate madala haridustasemega noorte näitaja poolest. Seejuures on läbi aastate olnud õpinguid mittejätkavate noorte meeste osatähtsus suurem kui nende naissoost eakaaslastel. Kuigi madala haridustasemega noorte näitaja väärtus on Euroopa Liidu keskmisest isegi pisut suurem, on see alates 2000. aastast olnud õnneks kahanev.

Eneli Niinepuu,

statistikaameti ekspert

Kaia Oras,

statistikaameti juhtivanalüütik

Tagasi üles