Valimiste pealkiri peaks olema #kuidasmekestame

KURIKUULSAKS SAANUD segregatsiooniplakatite ilmumine Tallinna kesklinna näeb välja eelkõige kui katse juhtida valimisdebatid mugavusradadele. Radadele, millega oleme juba peaaegu terve inimpõlve harjunud ja mis ei mõjuta kuidagimoodi kellegi elukvaliteeti, iseäranis selle materiaalset poolt.

Veel enam: mulle tundub, et seltskond, kes on end defineerinud nii-öelda pika plaani erakonnana, annab nüüd endast parima, et takistada kesksele kohale kerkimast sellistel teemadel, mis on tegelikult, sisu poolest pika plaani teemad, näiteks «Kuidas me kestame?».

«Eestlased versus venelased» on habemega teema ja primitiivne lähenemine siinsetele rahvussuhetele. See oli muidugi aktuaalne nõukogude ajal – põhjuseks teatavasti taluvuse piiri ületanud sisseränne ja venestamine –, kuid juba laulva revolutsiooni haripunktis jooksid vastasseisud teistsuguseid piire pidi.

Pealegi ei näe ma põhjust, miks peaksime üht osa muukeelsest elanikkonnast premeerima eritähelepanu ja eriõigustega lihtsalt selle eest, et neid on palju. Eestis elab inimesi enam kui sajast rahvusest.

Muidugi on nõukogude pärandina alles ka segregatsioon, kuid see pole kindlasti probleem number üks. Pealegi ei piisa muudatustest haridussüsteemis, et sellest jagu saada. Võtmesõna on pigem rahvastikupoliitika, ilmselt koosmõjus regionaalpoliitika ja eluasemepoliitikaga. Eesti ühiskonnaga sina peale saamiseks oleks mitte-eestlasel ju vaja, et tema ümber oleks võimalikult palju eestlasi. Peaksime rääkima sellest, mis tooks Eesti tagasi Narva ja teistesse selle kandi linnadesse.

EESTLASENA PEAKSIME igal juhul tegelema eelkõige iseendaga. Mure pole selles, et muud rahvast on palju, vaid selles, et maarahvast on vähe ja võib veel vähemaks jääda.

Dokument «Rahvastikupoliitika põhialused 2035» juhib ühemõtteliselt tähelepanu vajadusele hoida ära eesti rahva sattumine kahanemisspiraali ning sellele, et lahendused, mis rahvastikukriisi ära hoiavad, peaksid lähtuma Eesti riigi põhiseaduslikest eesmärkidest, mille hulgas on teatavasti eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ühe põhimõttena on selles esile toodud solidaarsus.

Otsigem siis eestlaste sündimust soosivaid sotsiaalpoliitlisi meetmeid. Kodanikupalk? Maksusoodustused? Eluasemetoetused noortele peredele? Ebamugav küll ja võib tekitada ka maailmavaatelisi dilemmasid, kuid paraku vajalik.

EELTOODUD DOKUMENT peaks poliitikule olema piibli eest ning teemaviide #kuidasmekestame seekordse kampaania pealkiri. Kui kaovad maarahva eksistentsiaalsete hirmude põhjused, tunnevad end siin hästi ka muu rahva esindajad.

Ei saa jätta märkimata, et ka Eesti looduskeskkonna parim, kui mitte ainuvõimalik hoidja on ikkagi see, kellel on siin juured maas.