Seadus vähendab kilekottide kasutamist

Kaie Mölter
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esemete kandmine kilekotis peaks lähiajal vähenema.
Esemete kandmine kilekotis peaks lähiajal vähenema. Foto: Marko Saarm

Juba nädala jagu on kehtinud uus pakendiseadus, mille järgi ei tohi poed enam tasuta jagada õhukesi ja väga õhukesi kilekotte. Seadusemuudatusega tahetakse vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist.

"Suuremad kaubandusketid võtsid selle kasutusele tegelikult juba mõnda aega tagasi, nüüdseks on järele jõudnud ka väikepoed," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. "Oluline on mõista, et muudatus kehtib kõigile – ka kõige pisematele külapoodidele."

Seadusemuudatus puudutab õhukesi ja eriti õhukesi kilekotte. "Siia alla kuuluvad näiteks plastkotid, millesse kassades pakiti teistest kaupadest määrdumise vältimiseks näiteks sokke, õnnitluskaarte ja muud," selgitas Heinma.

Olgugi et pakendiettevõtja ei või müügikohas anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta, on siiski mõned erandid. Näiteks võib neid anda hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist. "Võtame näiteks kilepiima, mis pannakse eriti õhukesse kilekotti, et piimapakendi viga saamise korral ei määrduks teised tooted piimaga," tõi Heinma näite.

Õhuke plastkandekott on õhem kui 50 mikronit. Neid kotte ei tohi igal juhul tarbijatele tasuta anda, vaid tuleb küsida tasu. Niisuguste kottide eest küsiti Eestis enamasti raha ka seni: need on tüüpilised kilest kandekotid, mida poodides kassa juures osta saab.    

Eriti õhuke plastkandekott on õhem kui 15 mikronit. Need on näiteks müügisaalis kauba pakendamiseks kasutatavad, enamasti läbipaistvad väiksemad kotikesed. Selliseid kotte võib tarbijale tasuta anda, kui seda kasutatakse hügieeni tagamiseks (näiteks ostetakse mähkmeid, mida müüakse eraldi) või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks (tarbija ostab poest lahtisi saiakesi, puu- ja juurvilju või lahtist hakkliha). Muudel juhtudel peab tarbija eriti õhukese plastkandekoti eest tasuma. 

Lisaks tuleb tarbijale pakkuda õhukese plastkandekoti, kaasa arvatud eriti õhukese plastkandekoti kõrval muid võimalusi kaupa pakendada. Näiteks võrgust puuviljakotte, paberist ja korduskasutatavaid riidest kotte. Need variandid on juba praegu väga paljudes poodides olemas. 

"Need piirangud peavad tagama selle, et alanud aastast ei tarbiks eestlased rohkem kui 90 ning 2025. aastast enam kui 40 õhukest kilekotti aastas. Sellesse arvestusse ei lähe eriti õhukesed kandekotid," täpsustas Heinma.

Hinnanguliselt kasutati 2015. aastal 200 õhukest kilekotti inimese kohta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles