Poliitikute peksupoiss RMK

Peeter Krimm Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

PROFESSIONAALSEST kretiinsusest olen alati autoaknast teeäärseid metsi vaadanud ja suudan suure tõenäosusega määrata, kellele mingi tukk kuulub. Sirge okaspuumets ja võsast puhastatud, kuusehakatistega raiesmik kuuluvad riigile. Ülekasvanud lehtpuude all kiratsevate üksikute kuuskedega padrik ja lepa-pajuvõsa on selge eraomanduse tunnus. Enda tuttavast kümnest metsaomanikust on vajalikul tasemel üks.

Viimastel aastatel on metsakaitsjate ja paari erakonna kõva propaganda tulemusena ning meedia kaasabil jõudnud rahva teadvusse arusaam, et kogu Eesti metsamajandus koosneb kaabakatest: keskkonnaministeeriumis istuvad valetajad, erametsaliidus ülbikud, erametsakeskuses valed inimesed ja riigimetsa majandamise keskuses (RMK) vargad, kes saevad oma istmiku alust oksa ehk raiuvad aina rohkem ja aina peenemaid puid. Mööda vaadatakse faktist, et rääkimata majanduslikust ebamõistlikkusest ja perspektiivitusest, on selline tegevus seadusega keelatud ning raiete üle eksisteerib kindel kontrollisüsteem. Küll ei keela seadus esitleda igaühel oma hallutsinatsioone.

«Ainukesena õiged» teoreetikud ei vaeva pead küsimusega, miks siis RMK ühepäevaperemehed investeerivad ülikauge perspektiiviga kallitesse metsateedesse, et seal saja aasta pärast ka pehmete talvedega majandada saaks. Lisaks muidugi matkarajad, puhkekohad, kaitsealad ...

KUIGI RMK-S TÖÖTAVAD riigi parimad professionaalid, tuleb viimasel ajal neile mõeldud metsamajandamise mudeleid nagu Vändrast saelaudu kõigist targematelt Lottemaa leiutajatelt. Järjekordse vahva leiutisega oli võimalus tutvuda 23. novembri Sakala arvamusloos «Supersovhoos röövib töö tuhandetelt maaperedelt», autoriks Vabaerakonna esimees Kaul Nurm. Sorav jutt. Vaid mõni küsimus tekkis.

Rehnuti poolelt on firma müügitulu kasutu number, kui puhaskasum võrdub näiteks nulliga. Kuidas siis saab riigikapitalist riigimetsa majandamise keskus sel juhul imeda maainimeste taskust 180 miljonit eurot aastas, mis ongi müügitulu, mitte kasum?

Eelmise aasta puhaskasum 43 miljonit on samuti kena summa. Aga millega kavatseb Nurm täita vastava augu riigikassas? Teisalt tekiks sama seis, jagades kasumi lihtviisil maainimeste vahel laiali ilma hästi töötavat süsteemi lammutamata. Oleksid inimesed rahul, RMK terve ja Vabaerakond oma lubadused täitnud. Lisaks oleksime peaaegu kommunismis.

ERAMETSAOMANIKKE on meil teatavasti 100 000 ringis. Kaul Nurme väitel on neist 12 000 aktiivsed. Järelikult 88 000 on loodrid, mis polegi võimatu.

RMK tükeldamiseks tahetakse välja valida 4000–5000 õnnelikku. Aga mille põhjal? Riigimetsa rentnikust külamehele tuleks teha taustauuring. Elukoht pole määrav, tähtis on inimese hingelaad. Puudulike teadmiste ilmnemisel tuleb kandidaat suunata viieks aastaks ülikooli algteadmisi omandama. Et kolmandik erametsi kuulub firmadele, tuleks luubi alla võtta omanikud. Ja nii edasi, ja nii edasi.

Näiteks mina ei soovigi rentida 200 hektarit noorendikku endale ristiks kaela, raiesmikust rääkimata. Iseasi oleks Nurme kingitud raieküpse laanega, tolle tõmbaks kohe sirgu ja siis vaataks, kuidas vilet lasta. Seda enam, et leiutajal ei paista olevat aimugi heaperemeheliku kasutamise kontrolli korraldamise kohta miljonihektarisel maalahmakal.

METSAOMANIKUNA EI tunne ma praegust olukorda mitte kuidagi ülekohtusena. Vastupidi: ma ei taha, et meie kõigi ühine, Eesti suurim maavara jagataks mõne tuhande sõbraliku olemise ja küsitavate teadmistega kodaniku vahel. Pealegi ilma lagastamisvastase garantiita.

Iseasi, kui RMK tükeldamise eesmärk oleks premeerida sõpru ja tuttavaid. Siis oleks asi arusaadav. Mõjukaid ja teenet väärivaid sõpru paistab erakonnal olevat.

Kui rääkida töökohtadest maal, siis suurmetsa omanikul tuleks selgelt palgata tööjõudu istutamise, hoolduse, raie ja muu säärase juures. Väga tore. Aga sedasama tööjõudu palkab praegu ka RMK.

PÕLLUMAJANDUST JA metsandust Kaul Nurme kombel ühte patta panna on vale, sest vilja ja metsa valmimise aeg erinevad ligi sajakordselt. Seega on põllumehel võimalus endale äpu tiitel välja teenida ühe, metsamehel alles 100 aastaga. Vea parandamiseks antakse täpselt sama palju aega.

Hakkpuidu kasutamine koostootmisjaamades ei ole tulevikumuusika, vaid praegune reaalsus. «Tohututes kogustes» raiejäätmeid jääb maha kaugemate kolgaste metsades, kust nende väljavedu on ebamõistlik, ning Narva elektrijaamades ei aeta ahju metsamaterjali ega palgipuid, vaid sedasama jäätmetest tehtud haket.

Väidetav supersovhoos ei vea ümarpalke kuhugi kaugele tööstusse, vaid lepingu alusel lähimasse sobilikku saeveskisse. Küll veetakse ümarana lausa Põlvast sadamasse ja sealt omakorda üle mere paberipuud, ka tulevikus.

KUMMALISEL KOMBEL ei kostnud metsaomanikest «hooliva» Vabaerakonna suust hiirepiuksugi rahvale tselluloositehase vajalikkuse selgitamise ajal. Seda enam, et esimees pole sugugi ainuke Vabaerakonna «metsaspetsialist» ning sealsete leiutajate teooriad ei jää vaimukuselt põrmugi pealiku omale alla. Selliste peale ei tea, kas naerda, nutta või käsi laiutada.

Poliitmaastikul sekundeerivad neile edukalt rohelised eesotsas partei aseesimehe Aleksander Laanega, kes teab täpselt, et Eesti kliimas kasvab iga mänd vabalt 300-aastaseks. Seega on rumalad metsamehed eesotsas RMK-ga läbi aegade saaginud poisikeseeas puid. Oma teadmiste tõestamiseks nimetab Laane siinkirjutajat hüsteerikuks.

Majanduse puhul lubavad rohelised seekordses valimiskampaanias täiesti uut lähenemist. Üks näide on juba teada: saekaater, mis ei suuda saagida teoreetilist hiigelmändi, on ise süüdi, et pole endale igaks juhuks hankinud seadmeid eukalüptimaalt.

Tagatipuks arvab leidurite klubi, et vanasti kasvasid puud hoopis teisiti. Kuidas muidu seletada nende väidet, et Peeter Krimmi 40 aastat tagasi Leningradis omandatud algteadmised on aegunud. Eks ta ole, pealegi kasvavad sealpool Narva jõge sootuks teised puud ...

POLIITIKUTEST PEAB aru saama: enne valimisi tuleb rahvale midagi lubada. Kahjuks on nad selleks valinud keerulise metsamajanduse, arvates, et tegu on lapsemänguga ja RMK on igaühe lelu.

Kahtlust äratab Kaul Nurme ja tema kolleegi Vahur Kollomi 15. juunil riigikogu aseesimehele esitatud manifest lageraiete otsustava piiramise nõudega. Kas tegevuse eesmärk ongi RMK lammutada, siis lageraied keelata ja hakata metsas puid raiuma ühekaupa, nii-öelda püsimetsanduse korras nagu iluaias, mis tähendaks metsanduse ja seega kümnendiku Eesti kogumajanduse põhjalaskmist?

Esimehe lause «Vabaerakond on parempoolne erakond ja me ei lollita maainimesi lubadustega» tuletab meelde bolševike partei juhti Vladimir Leninit, kes pääses võimule talupoegadele mõisnike vara lubades ja teatud mõttes ka lubaduse täitis.

Vabaerakonna esimees ei saa ise ka aru, mida lubab, ja veel vähem, kuidas oma lubadusi täita.