Üks isemoodi nupukas mobiiltelefon

Cat B35 pole küll nii veekindel kui sama firma puutetundliku ekraaniga telefonid, aga vett ei karda seegi. Põrutuskindlus on neil võrdväärne. Foto: Marko Saarm

Juhtus see 1998. aasta 5. jaanuaril, kui toonase tööandja Postimehe toonane peatoimetaja Marko Mihkelson andis mulle mu elu esimese mobiiltelefoni Ericsson GA 628. Nuputelefonidele olen truuks jäänud tänapäevani, kuigi olude sunnil teinud selgeks ka puutetundliku sidemaailma põhitõed. Kui hiljuti võtsin kätte nuputelefoni Cat B35, oli kõik ikkagi võõras.

Pean silmas just sisu, sest väliselt on see klassikaline nuputelefon. Käes hoida on seda hea, matjas plast tekitab mõnusalt sametise tunde. Korpusest eenduvad horisontaalsed ribad aitavad kaasa, et telefon kenasti pihus püsiks.

Kummiseid nuppe on hea vajutada, klahvikäik on piisava raskusega. Nupud on suured ja üsna hõredalt asetatud, seega sobib ka suurenäpumeestele. Ainus ebakõla on juhtnupu vasaku ja parema küljega, millele vajutades võib näpp tabada kõrvalklahvi.

Vastupidavaks vormitud Cat B35 on kogukas telefon, eeskätt annavad tunda selle pikkus ja laius. Korpulentsus püüab tähelepanu eriti siis, kui otsida telefonile kohta, kus seda endaga kaasas kanda.

Olen Cati telefone korduvalt katsetanud, nende füüsilise taluvuse piiri proovile pannud ning seda isegi ületanud. Sedapuhku huvitab mind eelkõige, kuidas tundub suurevõitu nuputelefon tavapärases kasutuses. Telefoni annab katsetamiseks Elisa ning lepime kokku, et mõne kukutamise ja uputamise võin tootja etteseatud piires siiski teha. Nendele peab telefon kenasti vastu.

Tavaliselt tuleb nuputelefonile SIM-kaardi paigaldamiseks võtta lahti tagakaas ja eemaldada aku. Cat B35 järgib aga nutitelefonide moodi: akut vahetada ei saa ja SIM-i lisamine käib külje pealt väikese pilu kaudu. Seda katab veekindel kummikaas, mille avamisega on tükk tegu. See muidugi lisab turvatunnet, et kate niisama kogemata lahti ei tule. Kate on ees ka laadimise ja kõrvaklapi avausel.

Telefon suudab hallata kaht SIM-kaarti või üht SIM-kaarti koos mälukaardiga. Mina kasutasin üht SIM-kaarti.

Süsteem nimega KaiOS

Vanasti ei kõneldud mobiiltelefonide puhul tarkvarast ega operatsioonisüsteemist, vaid menüüst. Ericssoni fännide arvates oli just Ericssoni menüü kõige lihtsam ja loogilisem, Nokia austajad kiitsid oma. Sekka sattus ka isemoodi tegijaid, näiteks Alcatel, ­Siemens ja Motorola.

Nuputelefon Cat B35 on hoopis teist masti, tema puhul on määravaks operatsioonisüsteem. Nimelt kasutab ta uuema aja nuputelefonidele mõeldud operatsioonisüsteemi KaiOS, mis muudab selle nupufoni sisult üsna nutikaks. Lihtsalt puutetundlikkuse asemel tuleb näppida nuppe. Olgu siinkohal veel öeldud, et KaiOS-el on ka oma rakenduste pood.

Kui see oleks elu esimene mobiiltelefon, tunduks pärast väikest harjumist ilmselt kõik normaalne ja mõistuspärane. Proovisin seda telefoni nädala jagu, teatud harjumus tekkis, aga omaseks see siiski ei saanud. Pealegi kõike puhta loogikaga tuletada ei osanud.

Nagu on omane tarkadele kõneaparaatidele, pakub ka Cat B35 võimalusi, millest esialgu aru ei saa või mis ei pruugi olla kõikjal kasutatavad. Näiteks kuva valikus saab määrata, kas lülitada sisse pesakatete hoiatusteade. Erakorralise raadioside märguannete seas on esimesel kohal valik, kas võtta vastu presidendi märguannet.

Mulle on tähtis, et telefon pakuks kvaliteetset heli, loomulikku tämbrit. Seni on etaloniks mu ligi 12-aastane SonyEricsson K610i, mille vastu pole saanud ka ükski proovitud nutitelefon. Vastupidi, mõne nutitelefoni kõnetämber on olnud lausa kõrvakriipivalt jube. Cat B35 esimese kõne heli on üllatuslikult enam kui hea. Üllatuslikult seepärast, et tummise kesta tõttu on teatud tuhmus mõistetav.

Järgmiste kõnede puhul aga heli kvaliteet langeb, olles vahel rahuldav, siis jälle hea, siis isegi kehvapoolne. Kusjuures see erinevus hakkab kõrva, kui helistan sama inimese samale telefonile. Ei teagi, millest selline muutlikkus. Heli tugevusele etteheiteid pole, see on vali, saab kõnelda ka mürarikkas keskkonnas. Tugev on ka valjuhääldi, aga selle kaudu kostab tuttava inimese hääl eriti ebaloomulikult. Kõik kõned liikusid Telia võrku pidi.

Iseasi on siis, kui telefon on märjaks saanud ning kuularit ja mikrofoni katab vesi. Loomulikult summutab see kõne. Aga kui suruda kuiv telefon tugevalt vastu kõrva ja siis pea koos telefoniga vee alla lasta, on teise poole jutt isegi kosta. Enne, kui kuulariava vett täis valgub.

Tänu nuppudele saab telefoni ka vee all kasutada, näiteks toksida sõnumeid, navigeerida menüüs või kasutada internetti.

Internet teatud piiridega

Internet ongi selle Cat B35 puhul tähtis märksõna. Nagu eespool öeldud, hoiab telefoni elus operatsioonisüsteem, mis teeb sellest sisult üsna nutika aparaadi. Lisaks saab telefon hakkama kiiret ühendust pakkuvas 4G-võrgus. Ka wifi ja GPS on olemas. Raadio samuti.

Küll tuleb meeles pidada, et internet töötab teatud mööndustega. Ja seda mitte ainult ekraani väiksust silmas pidades. Asi on nimelt selles, et kõigi veebilehtedega ei saa telefon korrektselt hakkama.

See pakub võimalust muuta lehe ja kirja suurust ning liikuda üles-alla, vasakule-paremale. Miskipärast aga kõikide veebilehtedega vasakule-paremale liikuda ei saa. Näiteks ei õnnestunud see Postimehe ja Sakalaga, küll aga riigi ilmateenistusega.

Kui Postimehes ja Sakalas leheloo avan, tuleb kirja suurust vähendada, muidu jääb osa teksti ekraani parema serva taha peitu. Mõnel teisel veebilehel seda muret pole ning tekst mahutab end ise ekraani mõõtmetesse.

Veebilehe täielikuks avanemiseks tuleb arvestada ka teatud ooteajaga. Kõige kauem avas CAT B35 Eesti rahvusringhäälingu veebilehte. Mõõtsin mitu korda: kulus ligikaudu kaks minutit, enne kui brauser kogu vajaliku info alla laadis. Siin võis põhjus peituda videos. Kui arvutiga see veebileht avada, kuvatakse pildid ja pealkirjad, Cati nuputelefonis aga hakkas esimese pildi taga peituv video automaatselt mängima. Ju selle video avamise peale telefoni energia kuluski.

Kui video juba mängis, oli targem telefoni rohkem mitte näppida, sest vastasel korral kippus asi hanguma. Paar korda tundus, et ongi kinni kiilunud, aga lõpuks olukord siiski lahenes ja video õnnestus sulgeda.

Telefonis on eraldi YouTube’i rakendus. See töötab kenasti ning video liigub ja heli kostab normaalselt. Algul oli vaid tükk aega nuputamist, kuidas pöidlaotsasuurune videopilt suuremaks saada, et see terve ekraani hõlmaks.

Ma ei leidnud telefonist loendurit, mis liidaks kasutatud andmeside mahu, kõneside kestuse ja sõnumite hulga. Kui kõneaega ja sõnumeid ei arvuta kokku ka paljud nutitelefonid, siis andmeside üle arvestust tavaliselt peetakse. Katsealuse nutika nupufoni puhul aga jäigi teadmata, kui palju andmesidet ma kasutada jõudsin.

Kellele on see mõeldud?

Nutitelefonide kasutajad ja katsetajad kommenteerivad ka ekraani, püüdes mõõtevahendite ja subjektiivse pilguga tuvastada, kui reaalset pilti see vahendada suudab. Cat B35 puhul pole niisugusel analüüsil mõtet, kuid ühe märkuse siiski teen.

Nimelt muutuvad ekraanil kuvatavad värvid ja tonaalsus tuntavalt, sõltudes sellest, millise nurga all telefoni hoida. Fotograafilisi termineid kasutades võiks öelda, et kohati saab positiivist lausa negatiiv ja vastupidi.

Võimalikult õigete toonide nägemiseks peab aparaati hoidma võimalikult otse silme ees. Kuid isegi siis näis telefoni kaameraga tehtud pilt rohelisest kardinast ekraanil sinisena. Aga see telefon ei olegi niisugusteks asjadeks mõeldud.

Kohe, kui Cat B35 minu kätte jõudis, hakkasingi mõtlema, kellele on see tehtud. Kindlasti mitte nutisõltlastele, kuigi teatud mööndustega saab internetis käidud ja asjad aetud. Väikest nuputelefoni kasutama harjunud inimesele tundub Cat B35 aga liiga suur.

Ju passib see inimesele, kes põhimõtteliselt ei taha nutitelefoni ja samas soovib, et telefon peaks kukkumisele ja veele teatud määral vastu. Inimesele, kellele tilulilu ei meeldi ja kes hindab mehise olekuga sidevahendit. Et saaks eeskätt helistada ja sõnumeid saata.

Pakun välja, et Cat B35 on õige kõnetelefon tingimustes, kus sageli tuleb kokku puutuda pori ja muu mustusega, kimbutab suur niiskus, telefon võib lihtsamini maha kukkuda ning aeg-ajalt on tarvis see rokast vee all puhtaks loputada.

Ehk saanuks kõnealune telefon parem, kui oleks interneti üldse kõrvale jätnud? Minu unistuses on väikeste mõõtmete, võimeka aku ja niinimetatud mustvalge ekraaniga nuputelefon, mis on maksimaalselt vee- ja põrutuskindel ning äärmiselt võrguvõimekas, et suudaks töötada üle maailma paljudes sidevõrkudes ja sagedustel. Ning pakuks suurepärast heli.

CAT B35

• Vastupidavus: militaarstandard 810G, tolmuja veekindluse klass IP 68. Võib kukkuda kuni 1,8 meetri kõrguselt betoonile ja võib olla kuni 1,2 meetri sügavusel vees kuni 35 minutit.

• Liitium-ioonaku 2300 mAh.

• Ooteaeg kuni 30 ööpäeva.

• Kõneaeg kuni 12 tundi.

• Ekraan 2,4 tolli (6,1 cm), QVGA, plastkate.

• SIM: nano-SIM, kaks pesa.

• Võrgud: GSM 850/900/1800/1900 MHz, 3G 850/900/1900/2100 MHz, 4G-sagedusalad 1, 3, 7, 8, 20.

• Andmeside maksimaalne kiirus alla 150 Mbps ja üle 50 Mbps.

• Kaamera: taga 2 MP, ees pole.

• Tarkvara KaiOS 2.5.

• Mõõtmed: 138 x 60 x 13,9 mm.

• Kaal 130 g.

Allikas: tootja