Meenutati vabadussõja võidukaid lahinguid

Jaak Pihlak kutsus inimesi lähemale ja jutustas loo, kuidas 31-aastane skaut Jaan Kutsar oli sada aastat tagasi arvanud, et suudab kolmesajamehelise Vene väesalga Karksi mõisast välja peletada. Foto: Elmo Riig

Kunagisel vabadussõja rindejoonel korraldati pühapäeval rahvamatku, et meenutada 1919. aasta 3.–7. jaanuarini peetud võidukaid pöördelahinguid. Läbi Eesti liikunud võidutulest süttis lõke Kärstnas ja Karksi-Nuias.

Kärstna vabadussõja mälestuskivi juures soovis Viljandi vallavanem Alar Karu kõigile head uut aastat ja mõtiskles, et küllap oli see nii ka sada aastat tagasi. Toona tähendas see soov aga midagi muud kui praegu. Siis ootasid kõik, et lõpeks sõda ja Eesti Vabariik jääks kestma.

Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkis, et Kärstna oli vabadussõjas üks neid kohti, kus murti Punaarmee selgroog. Kärstna mõisas ja selle väljadel peeti lahinguid, et peatada Punaarmee pealetung Viljandile. Kärstna langemine oleks tähendanud tõenäoliselt ka Viljandi langemist.