Kõigepealt lippas Viljandi Centrumi hotelli trepist üles üheksa-aastane Oskar Uba. Mõni meeter tema järel silkas paariaastane Welshi springerspanjel Krissu. See põlvekõrgune loomake õpib hüpokoeraks, et olla tulevikus Oskarile insuliinipumba kõrval igapäevane abiline.
Tellijale
Üheksa-aastane Oskar õpetab oma lontkõrvast sõpra hüpokoeraks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oskar hakkas teda kohe Krissuks kutsuma ja nii ta jäi,» lausus Oskar Uba ema Piia Vaher. Paberite järgi on koer Karamel Krissy. «See oli nii udupeen nimi,» märkis Oskar.
Centrumi hotellis ootasid Oskarit, tema ema ja Krissut Lions-klubi Viljandi Ellips naised, kes andsid perekonnale üle heategevusüritustel kogutud 2000-eurose toetuse – oma panuse suhkurtõbe põdeva poisi aitamisse.