Oja kooli õppeloa keeld jäi jõusse

Omanäolisusele rõhuv erakool ei saanud uut tegevusluba.

FOTO: HEGE-LEE PAISTE

Tartu halduskohus jättis esmaspäeval jõusse haridus- ja teadusministeeriumi suvise otsuse jätta Viljandis asuv Oja erakool tegevusloata.

Oja kooli pidanud mittetulundusühing Kasvukesa vaidlustas kohtus haridus- ja teadusministri mulluse 20. juuli käskkirja, millega keelduti tegevusloa andmisest Kasvukesa erakoolile õppe korraldamiseks põhikooli esimeses ja teises astmes. Ministeerium tõi põhjuseks asjaolu, et varem tehtud seitse ettekirjutust olid endiselt täitmata.

Kasvukesa taotles kohtus nimetatud käskkirja tühistamist ning soovis, et haridus- ja teadusministrit kohustataks väljastama Oja koolile õppe korraldamiseks tähtajatu tegevusluba põhikooli esimeses kooliastmes ja tähtajaline tegevusluba kestusega viis aastat põhikooli teises kooliastmes või kohustataks ministeeriumi lahendama uuesti kaebaja taotlused tegevusloa väljastamiseks.

Et Kasvukesa tegevusloa kehtivus hakkas mööduma ja ta taotles uut tähtajatut tegevusluba, tegi haridus- ja teadusministeerium 2017. aasta sügisel koolis riikliku järelevalve. Selle järel toodi õiendis välja, et esimesel poolaastal õppekava ei täidetud. Ettekirjutuse sisu oli kohustada kooli õppekava teisel poolaastal täitma ja esitama selle kohta tõendid.

Vaidlust ei ole selles, et koolil oli õigusaktidega kehtestatud õppekava ja ta pidi tõendama selle täitmist. Seega oli vaidlusküsimus, kuidas Kasvukesa tõendab, et koolis tegelikult õppekava alusel õppetöö toimus ehk õppekava täideti.

Kohus leidis, et ministeeriumi otsus on igati põhjendatud ja kooskõlas kehtiva õigusega. Kohus nõustus ministeeriumiga, et õppekava täitmine on kooli põhilisi tegevusi, kuid Kasvukesa ei suutnud tõendada õppekava täitmist esimese poolaasta põhjal. Teise poolaasta kohta õppekava täitmise hinnangut anda ei olnud võimalik, sest kool ei esitanud ministeeriumile ettekirjutuse täitmise tähtajaks mullu 1. veebruaril ega hiljem tõendeid. Järelikult ei olnud haridus- ja teadusministeeriumil võimalik sellisele koolile tegevusluba väljastada.

Kohtu arvates on õige ministeeriumi seisukoht, et riikliku järelevalve läbiviija saab oma otsuses tugineda kontrollimise hetkel esinenud faktilisele olukorrale ning kontrollimise hetke ja ettekirjutuse täitmise tähtaja vahelisel ajal tehtule.

Järelevalve tegemise ajal töötas koolis viis õpetajat, kellest 61,5 protsenti ei vastanud haridus- ja teadusministri määruses esitatud nõuetele. Selle kohta tehti ettekirjutus täitmise tähtajaga mullu 31. augustil. Kohus nõustus ministeeriumiga, et kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate suur osa ühes koolis pika aja jooksul mõjutab selgelt õppe kvaliteeti ja see on oluline puudus, mille halvenemine mõjutab olulisel määral ka õpilaste ja nende vanemate õigusi.

Koolil on olnud võimalus kuulutada välja konkurss õpetajakohtade täitmiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavate isikutega ja protsesse alustada, kuid ka vaidlustatud käskkirjale järgnenud perioodil ei ole ta seda teinud. Kohtu hinnangul mõjutab asjaolu, et peaaegu kõik õpetajana töötavad isikud ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, pikemas perspektiivis kooli jätkusuutlikkust ning võimet kvaliteetset haridust pakkuda.

Kohtu arvates on dokumentaalselt tõendatud ja järelevalve õiendis kajastatud, et kool on korraldanud õpet põhikooli teises kooliastmes, ilma et tal oleks selleks tegevusluba.

Kohus ei nõustunud ka Kasvukesa väitega, et ministeerium on rikkunud ärakuulamise ja puuduste kõrvaldamise õigust.

Esmaspäevane otsus ei ole jõustunud ja on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 6. veebruarini.

Tagasi üles