Metsad on endiselt kitserikkad

Kaie Mölter
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metskitsed
Metskitsed Foto: Elmo Riig

Keskkonnaagentuuri värskest aastaraamatust "Mets 2017" selgub, et suurima populatsiooniga suurulukiks Eestis on metskits, kelle arvukus on soojade talvede tõttu viimasel viiel aastal hüppeliselt kasvanud. 2018. aastal moodustasid metskitsed suuruluktest Eestis koguni 82,4 protsenti. Viimastel aastatel on seetõttu tunduvalt suurenenud ka metskitsede tekitatud metsakahju ja nendega seotud liiklusõnnetuste arv.

Metskitsega samaväärset arvukuse tõusu teistel ulukiliikidel viimastel aastatel täheldatud ei ole, kuid kahtlemata oleks pehmed talved soodsad ka metsseale ja kährikule. Metssea arvukust on eelmistel aastatel tugevalt piiranud sigade Aafrika katk ja kähriku arvukust kärntõbi. Kärntõve levikuks on soojad talved soodsad ja lisaks kährikule võib selle negatiivset mõju täheldada rebase ja hundi arvukusele, seisab keskkonnaameti pressiteates. 

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja sõnul meenutab metskitse arvukuse dünaamika oma tõusude ja languste tõttu Ameerika mägesid. Kui kümmekond aastat tagasi (2007-2008) võis nende talvine arvukus hinnanguliselt küündida 160 000 – 180 000 isendini, siis kahe järjestikuse karmi ja lumerohke talve järel 2012. aastal jäi asurkond suurus 30 000 – 50 000 isendi kanti. Talvel 2017/2018 hinnati arvukust aga juba 120 000 – 130 000 isendi suuruseks.

2019. a alguseks on metskitse arvukus taas suurenenud. Sellist metoodikat, mis võimaldaks seda kogu riigi ulatuses väga täpselt määrata, paraku ei ole ja eespool esitatud arvukusvahemikud on tuletatud erinevatele suhtelist asustustihedust ja asurkonna juurdekasvu iseloomustavatele näitajatele tuginedes.

 Metskitsede suur arvukus on Rauno Veeroja sõnul meelepärane ilvesele ja hundile, kuid teisalt kaasnevad kõrge arvukusega ka suuremad metsa- ja liikluskahjud. Koos arvukuse tõusuga suureneb oht erinevate haiguste ja parasiitide levikuks. 

Metskitsede arvukus tähendab ka suuremaid küttimiskohustusi jahimeestele. Kui jahihooajal 2017/2018 soovitas keskkonnaagentuur Eestis metskitse arvukuse kiire kasvu pidurdamiseks küttida vähemalt 19 700 metskitse, siis 2018/2019 jahihooajaks soovitatakse küttida juba 30 000 metskitse. Küttimiskohustused jahipiirkonniti määrab siiski maakondlik jahindusnõukogu ja keskkonnaagentuur on seal nõustaja rollis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles