/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2019/01/07/11699492t1h01bb.jpg)
Keskkonnaministri määrusega võetakse kaitse alla Põhja-Sakala vallas Vihi külas asuv kanakulli pesapaik.
Minister võttis Vihi kanakulli pesa kaitse alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Määruse eelnõu kohaselt võetakse kaitse alla üks muudetud piiridega püsielupaik kogupindalaga 11,24 hektarit. Vihi kanakulli püsielupaik asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Vihi külas. Kanakull kuulub valitsuse 20. mai 2004. aasta määrusega esimese ja teise kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide hulka.
Püsielupaik koosneb sihtkaitsevööndist ja vajaduse korral ka piiranguvööndist. Sihtkaitsevööndi eesmärk on tagada sobiva pesametsa säilimine ja häirimise vältimine pesa ümbruses ning see piiritletakse üldjuhul vastavalt eeltoodud pindalalise elupaigalaigu kaardistamise põhimõtetele. Kui sihtkaitsevöönd ei suuda piisavalt tagada pesitsusaegse häirimise vältimist, tuleb sobiva pesitsuspuistuga piirnev noorem mets kaasata püsielupaika piiranguvööndina umbes 300 meetri ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire.
/nginx/o/2019/01/07/11699493t1hc87c.jpg)
Kanakulli kui liigi üks iseloomulik tegutsemisviis on mitme pesa ehitamine ja vahelduv kasutamine. Eestis on teada mitu viie pesaga elupaika, kuid pikaajalistes elupaikades võib pesapuid ajajooksul rohkemgi olla. Kaks-kolm pesa ühe paari kohta on levinud tava ja seetõttu ei ole otstarbekas püsielupaiku piiritleda selliselt, et iga uue pesa rajamisega kaasneks selle piisava kaitseta jäämine.
Kanakulli tegevuskava kohaselt jäävad Eesti kanakullide uued pesad sobiva metsa olemasolul 80 protsenti juhtudel vanast pesast kuni 500 meetri kaugusele. Samuti on teada pikaajalises kasutuses olevaid elupaiku, kus liik pesitseb järjepidevalt ainult ühes pesas. Vihi kanakulli elupaigast on teada ainult üks pesa.