Kärstnas murti Punaarmee selgroog

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Eesti hümni ühislaulmine juhatas sisse tseremoonia Kärstna vabadussõja mälestuskivi juures, et meenutada vabadussõja murdelahinguid. Aega, mil Punaarmee sunniti seisma ja Eesti väed asusid vastupealetungile ning Eesti võitis vabadussõja.

Viljandi vallavanem Alar Karu soovis kõigile head uut aastat ja mõtiskles, et küllap oli see nii ka sada aastat tagasi. Toona tähendas see soov aga midagi muud kui praegu. Siis ootasid kõik, et lõpeks sõda ja Eesti Vabariik jääks kestma.

Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkis, et Kärstna oli vabadussõjas üks neid kohti, kus murti Punaarmee selgroog. 2.–6. jaanuarini 1919 peeti Kärstna mõisas ja selle väljadel lahinguid, et peatada Punaarmee pealetung Viljandile. Kärstna langemine oleks tähendanud tõenäoliselt ka Viljandi langemist.

Tagasi üles