Vabadussõja alguse vihaseim võitlus

2017. aasta sügisel taaselustas 17 ajalooklubi viiest riigist Viljandi mõisa pargis lahingu, mis peeti 1919. aasta hakul Kärstnas. Foto: Elmo Riig

3.–6. jaanuarini 1919 peetud Kärstna lahingut peavad sõjaajaloolased Mati Õun ja Hanno Ojalo üheks Eesti ajaloo 101 tähtsamast lahingust. See oli vabadussõja murdelahing, kus eestlastel õnnestus Punaarmee seisma panna ja taganema sundida.

1919. aasta alguseks oli olukord rindel eestlastele muret tekitav. Kolonelleitnat Jaan Maide 1933. aastal ilmunud «Ülevaade Eesti Vabadussõjast» on selle kohta hindamatu materjal. Viljandimaal Vana-Kariste vallas sündinud Maide oli vabadussõjas 6. jalaväepolgu rooduülem ning teadis täpselt, mida kirjutab.