2018. aasta majanduses – kas sama hea kui eelmine?

Mihkel Nestor Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES /

EESTI MAJANDUSE käekäik lõppenud aastal tekitab kahetisi tundeid. Kuigi arvude põhjal näib aasta peaaegu sama edukas kui sellele eelnenu, on optimistlike toonide säilitamine sellest rääkides keeruline.

2018. aasta kohta on kokkuvõtteid ja järeldusi teha tunduvalt raskem kui 2017. aasta kohta. Kui 2017. aasta sai kokku võetud pealkirjaga «Hea aasta majanduses», siis praeguse ärevuse foonil tunduks niisuguse tõdemuseni jõudmine soovmõtlemisena. Teisalt: kui vaadata peamisi majandusnäitajaid, pole pilt kuigivõrd muutnud.

VÕTAME MAJANDUSKASVU.

Statistikaameti hinnang selle kiirusele kipub ajas muutuma, aga vähemasti 2017. aasta lõpul uskusime, et Eesti majandus kasvas veidi üle nelja protsendi (hiljem selgus, et veelgi kiiremini). 2018. aasta kolme kvartali põhjal jäi sisemajanduse kogutoodangu kasv sellele vaid pisut alla, suurenedes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,8 protsendi jagu.

15–74-aastaste tööhõive poolest oli Eesti eelmise aasta lõpus oma 68,7 protsendiga Euroopa Liidu riikide edetabelis esikohal, lõppenud aasta kolmanda kvartali seisuga ületas meid napilt vaid Rootsi.

Väga kiire palgakasv on veelgi hoogu juurde saanud, tõustes 6,8 protsendilt 7,2 protsendini. Keskmine brutopalk ületab 1300 euro taseme, mis tänu maksuvaba miinimumi tõusule jätab töötajale kätte peaaegu 1100 eurot. See on suur summa.

Ka mediaanpalk, millest pooled teenivad vähem ja pooled rohkem, ületab tänavu 1000 euro piiri. Suur sissetulekute tõus võimaldab inimestel aina enam säästa ning tänu sellele kasvab eraisikute pangakontodel seisev summa peaaegu 10-protsendilises tempos – kiiremini kui mullu.

MIKS SIIS MURETSEDA? Sest lähemal vaatlusel ei ole pilt sama ilus.

Sisemajanduse kogutoodangu statistikat vaadates saame küll kiidelda majanduskasvuga, mis on üks Euroopa kiirematest, aga kui vaadata, millised sektorid sellesse panustasid, selgub, et 30 protsenti lisandväärtuse kasvust on tulnud puhtalt ehitussektorist. Võrdluseks: 2007. aastal oli ehituse osa majanduskasvus vaid 10 protsenti.

Kui lisada teised ehitusest mõjutatud sektorid, võib liialdamata öelda, et möödunudaastasest majanduskasvust on ehitus- ja kinnisvaraturg andnud peaaegu poole. Ilma nendeta oleks majanduskasv piirdunud kõigest paari protsendiga.

Seejuures ei peitu probleem mitte niivõrd ehitussektori kiires kasvus kui teiste tegevusalade nõrkuses. Mõne üksiku erandiga on lisandväärtuse kasv olnud enamikus sektorites väga tagasihoidlik.

KIIRE PALGAKASVU teine pool on olnud jätkuv surve ettevõtete kasumlikkusele. Samal ajal kui palgatulu tähtsus sisemajanduse kogutoodangus on kasvanud, on ettevõtete kasumite osa jätkanud kahanemist. Võrreldes teiste Balti riikidega läheb Eestis majanduses loodud li­sandväärtusest palju suurem osa töötajatele. Kui inimlikult võiks selle üle rõõmustada, siis tagajärjena viib väike kasumlikkus siit peagi nii mõnegi ettevõtte.

Kas neile leidub piisavalt asemikke?

Eesti on endiselt väga sõltuv ekspordist, kuid meie konkurentsivõime näib olevat tugevasti kannatanud. Kuigi impordinõudlus meie peamiste kaubanduspartnerite juures on endiselt hea, on Eesti kaubaeksport püsihindades mõõdetuna suurenenud vaid 0,9 protsenti.

ILMSELT KÕIGE OLULISEM põhjus, miks 2018. aastat võetakse kokku eelmisest palju vaoshoitumal toonil, on aga olukord väljaspool Eesti piire. Seejuures ei ole sarnaselt Eestiga muutunud niivõrd globaalne majandusolukord kui majandusosaliste hinnang sellele.

Donald Trump on endiselt konfliktne ja ettearvamatu. ­Suurbritannias valitsevad segadus ja teadmatus tuleviku suhtes. Hiina majandus orienteerub ümber ekspordilt sisetarbimisel põhinevale majandusmudelile. Niisuguseid näiteid võiks tuua veelgi.

Üle-eelmisel aastal haukusid need koerad täpselt sama kurjal toonil, kuid karavan läks edasi. 2018. aasta lõpul vaatab see killavoor hirmunud silmadega ringi, otsides suunda, kuhu poole jooksu pista. Majandusindikaatoritest väljendub see suure languse läbiteinud kindlustundenäitajates, kuid eelkõige ehk börsidel toimuvas. Võrreldes varasemate tippudega on peamised börsiindeksid kukkunud koguni 15–30 protsenti.

KÕIGEST HOOLIMATA võivad praegused hirmud olla üle paisutatud. Ühendriikides on tuntud ütlus, mille kohaselt on aktsiaturud ennustanud viimasest viiest majanduslangusest ette üheksat. Seega võib sama hästi juhtuda, et olukord uuel aastal stabiliseerub ja elu läheb edasi nagu ennevanasti.

Praegune globaalne tööturg on üks läbi aegade tugevamaid ja kui meedia väsib majanduskriisist kirjutamisest, leidub vähe põhjusi, mis sunniks inimesi tarbimisel ettevaatlikkusele. Eestile jääb maailmamajanduse käekäigus vaid pealtvaataja roll, kuid oma konkurentsivõimega saame tegelda vaid ise.