/nginx/o/2019/01/02/11691430t1hfe67.jpg)
3. jaanuaril kell 10.30 tähistatakse Viljandis Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud relvarahu väljakuulutamist. Kaitseliidu Sakala maleva esindus ja Viljandi linnapea Madis Timpson asetavad pärjad vabadussõjas langenute ühiskalmule ja kindral Johan Laidoneri mälestussamba jalamile.
Samal kellaajal asetavad Sakala maleva Karksi malevkonna liikmed ja naiskodukaitsjad koos Mulgi abivallvanema Dmitri Oravaga pärjad ja küünlad Vabadussõja mälestusmärgile Karksi-Nuias.
Riigikantselei on kuulutanud 3. jaanuari lipupäevaks. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti vabaduse eest võidelnute austuseks ja mälestuseks on ka kõik teised oodatud lippe heiskama. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.
1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus Eesti Wabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks 10. jaanuarini. Sõjategevust uuesti ei alustatud, 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.
Vabadussõda kestis 402 päeva ning Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist ligi 4000 otseses lahingutegevuses.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti rahvaväe vastupanu murda.
1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada igal aastal sel kuupäeval ja kellaajal vaikuseminutit ning helistada kõikjal Eestis kirikukelli.
/nginx/o/2018/09/10/11406760t1h92eb.jpg)