Filmiarvustus. Kes andis mesilasele kuulipilduja?

Kui filmi üks peategelasi Charlie (Hailee Steinfeld) endale sünnipäevaks autot soovis, siis midagi sellist ei osanud ta oodata. Foto: Forum Cinemas

Iga täiskasvanu on olnud kunagi laps. Ja lapse töö on teatavasti mängimine. Selles tähtsas tegevuses peegeldab tärkav inimhing kõike, mida ta enda ümber näeb ja kogeb. Mina näiteks nõukaaja võrsena rullisin söögilaual VAZ-2101 mudelit ja kujutasin ette, et viin sellega tühje limonaadipudeleid taaratädide juurde.

Tänapäevalgi on poiste leludeks autod, aga läbimängitav temaatika on uutesse kõrgustesse tõusnud. Enam ei ole neljarattaliste eriomadus vaid kapoti avanemine. Enam ei liigu nad maanteeks kujutatud vaibamustrit mööda ega häälitse primitiivselt "Znn! Znn!".

Nüüdisaja autod kõlavad nagu uue efektiploki avastanud Kraftwerk ning võivad sekunditega moonduda silmist laserkiiri loopivateks robotiteks või rakette tulistavateks kosmoselaevadeks. Üleüldse elavad nad omaette planeedil, suhtlevad inglise keeles ning valdavad vabalt idamaiseid võitluskunste.