Viis seltskonda, kes 2018. aastal silma paistsid

Meile meeldib hullupööra inimesi lahterdada. Iga mats peab kindlasti kusagile kuuluma. Maakas, vegan, patsifist, lapiku Maa kummardaja, seksisõber, autoomanik, netisõltlane, folkar, poliitik ... Võimalusi on tohutult. Ja lõppeks võib inimese, kes teie seisukohti ei jaga, parema idee puudumisel ka vaenlaseks liigitada. Grupeering seegi. Ikka parem, kui tuumapommiplahvatusele järgnevat päikesetõusu tervitava üksiku kingloomana ringi sillerdada.

Tõsi ta on, et kui natukenegi oma halle ajurakke liigutada, leiame inimrühma, kuhu vabalt kuuluda võiksime või vähemalt sooviksime. Nii me siis toimetame oma suuremates ja väiksemates, avalikumates ja salajasemates, glamuursemates ja häbiväärsemates grupeeringutes. Enamikku meie tegemistest ei kuule laiem avalikkus ehk kunagi. Ega peagi kuulma. Aga kui õige puu all haukuda, hakkavad asjad juhtuma.