Toidu kallinemine ja vähem raha muudeks kulutusteks

NII SEL AASTAL kui ka viimaste aastate jooksul on Eestis toiduainete hinna kasv olnud Euroopa Liidu üks kiiremaid. Kui võrrelda toiduainete hindu Balti riikides, siis need on küll võrdlemisi sarnases rütmis liikunud, kuid Eestis on nende kasv Läti ja Leeduga võrreldes siiski kiirem olnud.

Toiduainete hinna kasv pole Eestis teiste kaupade ja teenuste hinna kerkimisega võrreldes olnud küll kaugeltki kiireim, ent selle kaubarühma osakaal on väga suur, mistõttu mõjutavad toiduained keskmise tarbijakorvi maksumust väga tugevasti. Samas tuleks arvestada, et palgad on Eestis toiduainete hindadega võrreldes kiiremini kasvanud. Teisisõnu: toiduained ei ole palkade suhtes kallimaks läinud.

Ühest küljest mõjutavad Eesti toiduainete hindu toidutoorme hinnad maailmaturul. Toidutoorme hindu mõjutavad omakorda tootmise ja nõudluse vahekord, ilmastikuolud, kaubanduspoliitika ning teiste toorainete hinnad.

Kuigi pilt ei ole üksikute toiduainete ja -toormete kaupa kaugeltki ühesugune, on möödunud aasta algusest toidutoorme hinnad maailmaturul allapoole tulnud. Ka Eestis jõudis toiduainete hinna kasv viimaste aastate tippu möödunud aasta alguses, mille järel hakkas see aeglustuma. Sellegipoolest on see kasv, kuigi aeglasem.

Lisaks maailmaturuhindadele mõjutavad toiduainete hindu Eestis üha suurenevad kodumaised hinnasurved. Eesti toiduainetööstus kasutab tootmissisendina palju kodumaist toorainet. Paljud toiduainetööstuses kasutatavate tootmissisendite hinnad on aga tõusnud. Kiire palgakasv on suurendanud märkimisväärselt ettevõtete tööjõukulu. Samuti mõjutab toiduainetööstuse väljamüügihindu ja finantsseisu suur maksukoormus.

KOOS TOIDUTOORME hinna langusega maailmaturul on toiduainete hinna kasv sel aastal Eestis tasapisi vähenenud. Siin tuleks aga arvestada, et möödunud aastal tõusid toiduainete hinnad kiiresti kõrgemale, nüüd on oodata sellelt kõrgemalt tasemelt nende aeglasemat, aga siiski kasvu.

Lähiajal on küll oodata võrdlemisi tugeva palgakasvu püsimist ning see kompenseerib toiduainete hinna tõusu. Samuti on positiivne, et Eesti majapidamiste sissetulekud ületavad tarbimiskulutusi, mistõttu suudetakse ka säästa ning finantsseis on tugev. Eesti inimeste säästud on nende sissetulekute suhtes isegi üle Euroopa Liidu keskmise.

Kantar Emori uuringu järgi hindab kolmandik Eesti elanikest oma majandusseisu heaks või väga heaks ja 90 protsenti vähemalt rahuldavaks. Kokkuvõttes: Eesti majapidamised peavad küll arvestama toiduainete hinna kasvuga, ent saavad sellega lähiajal üldiselt hästi hakkama.

Samas tuleb arvestada, et toiduainete hinna muutus on erineva sissetulekuga inimestele erineva tähendusega. Väiksema sissetulekuga inimesi mõjutab see märksa rohkem. Eesti inimesed kulutavad oma eelarvest niigi kõige enam just toidule – keskmiselt ligikaudu veerandi. Kuid väiksemate sissetulekute juures on see osakaal märgatavalt suurem.

Et palgad on maakondades erinevad, on ka toidu osa pere eelarves piirkondlikult erinev. Ühel pool on kõrgeima palgaga Tallinn ja seda kuldse ringina ümbritsev Harjumaa, mille leibkondade eelarves moodustavad kulutused toidule keskmiselt viiendiku. Samas näiteks Viljandimaal ja Lääne-Virumaal, kus keskmine palk ja tööhõive on alla Eesti keskmise, moodustavad need 26 protsenti.

Kulutused toidule on koos eluasemekuludega aga sundkulutused ja nende suurus näitab leibkondade elukvaliteeti. Mida suurem on sundkulutuste osakaal leibkonna eelarves, seda vähem saadakse tarbida muid kaupu ja teenuseid.