Kaos, mida korraldaja enam omaks ei tunnista

Jürgen Ligi

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Kuula artiklit

IKKA JUHTUB, et poliitikud tekitavad probleeme, mida tuleb endal lahendama hakata. Aga kunagi pole Eesti riigis tehtud seda nii palju ja niimoodi korraga, nagu on suutnud viimase kahe aasta valitsus. Minu jaoks on siin mõnigi asi ka isiklik, sest ära on rikutud asju, mida olen ise ehitanud ja mida kohe parandada tuleks.

KÕIGE SUUREMAD neist jamadest on olnud maksude ja eelarvega, aga alustaksin paari näitega hoopis hariduse vallast.

2016. aastal sai Keskerakond oma võimaluse eelisarendada vene koole. Valitsuspartneritega lepiti kokku lisarahastus vene gümnaasiumidele selle eest, et nad ei peaks kinni kohustusest enamikku aineid eesti keeles õpetada. Õnneks ei osatud anda sellele programmile sisu ja polnud tahtmist selles osaleda isegi mitte Keskerakonna kantsis Narvas.

Samal ajal on riigikogus toetust kogunud hoopis plaan muuta Eesti haridussüsteem eestikeelseks alates lasteaiast. Ma ei häbene nimetada seda enda algatuseks, nagu ka tunnistada, et ei näinud ega näe praegugi, et ühiskond oleks olnud selleks valmis varem. Sõnades on riigikogu enamus juba asja poolt ja tuleb loota, et vastav eelnõu, mis ühe häälega läbi kukkus, saab veel enne valimisi uue võimaluse.

Teine näide, mida isiklikumalt võtan, on kurvem: Paide riigigümnaasium. Juba 2018. aasta septembrist peaks valmis olema nüüdisaegne ja mitmekesine gümnaasium, mida minugi allkiri kokkuleppel tõotas. Aga see kokkulepe tühistati. Selle asemel põleb raha ja kuluvad aastad Posti tänava porisel ehitusplatsil, kuhu kool kuidagi ei mahuks. Projekti vedanud ametnikudki on vallandatud ja õigupoolest on vähe alles jäänud ka haridusministeeriumist.

KUULSAIM SELLE valitsuse õnnetu algatus on kindlasti äkiline aktsiisitõus. Vist ainult Jevgeni Ossinovski on veel uhke, et õlleaktsiis on nüüd kaks korda kõrgem, aga inimesed joovad rohkem kui enne, sest Lätis käia on nii tasuv.

Alkoholi tarbimine oli kümme aastat järjest languses ja sellest probleemist saadi jagu: langus asendus tõusuga, sest Lätist tuua osutus nii soodsaks. Selle eest maksab riik tublisti üle 100 miljoni euro aastas peale, aga kaotatud on ka ettevõtteid, töökohti ja turiste.

Järgmine valitsus peab kindlasti viima õlle- ja viinaaktsiisi umbes 2017. aasta alguse tasemele. Varasemat taset polegi vaja, sest Läti on vahepeal saanud oma aktsiise tõsta.

Eestlastele jääb ka sel juhul alles rekordite ajalugu: meil on praegu Euroopa kõige kõrgeim aktsiis palkadega võrreldes, kõige kõrgem lahja alkoholi aktsiis kange omaga võrreldes ja kõige suurem piirikaubanduse osa tarbimises. Kõik selle pärast, et Jevgeni Ossinovskil oli vaja oma sõda, rahandusministrid olid nõrgad ja peaminister on kõige sisulise suhtes ükskõikne.

VALITSUS OLI esimese hooga kehtestamas veel hulka makse, aga kui üldine vaimustus võimu vahetumisest lahtus ja kriitika avalikkuses kuuldavamaks muutus, pidi mõnes tagasi tõmbama. Rahandusminister Sven Sester jõudis siiski kaitsta nii magusa-, panga-, pakendi- kui automaksu.

Kiiruga sai kehtestatud teekasutustasu, pakkumata leevendust juba kehtivale raskeveokimaksule. Samuti suruti läbi uus maks pankadele ja korduvad gaasiaktsiisi 45-protsendilised tõusud. Seda viimast on nüüd lapitud eranditega, aga kahjuks ainult väheste suurtootjate jaoks.

Järgmisele valitsusele jääb ka tekitatud tulumaksusegaduse klaarimine. Suureliselt lubatud 500 eurot maksuvaba miinimumi ei pakutud kaugeltki kõigile, süsteem aeti segaseks ja kate võeti sealt, kus see otseselt välja ei paista. Lisaks aktsiisidele tõsteti sotsiaalmaksu, pensionäridelt võeti ära täiendav maksuvaba miinimum, ühisdeklaratsioonid sisuliselt kaotati, kokku tõmmati maksusoodustust eluasemelaenult, laste arvult, koolituselt.

Seda kiideti kui majanduspoliitikat, aga just majanduse vedurid ja tootlikum töö said kõrgemalt maksustatud. Asja esitati ka sotsiaalpoliitikana, aga vaesem veerand ei saa sellest üldse osa. Ka näiteks keskmiselt õpetajalt võetakse miinimumi vähemaks ja arstilt võetakse see sootuks ära. Et lisamaksu saavad kõik kolm pensionisammast, tõuseb maksukoormus kõige enam töötavatel pensionäridel, aga ka näiteks preemiaid ja ühekordseid tulusid premeeritakse lisamaksuga.

Kes maksu tagasi saab, ei taju süsteemi segasuse tõttu asja kogu hinda, aga maksu juurde maksmine on märksa ebameeldivam. Parandada saab asja ainult ühetaolise, vähemalt 500-eurose maksuvaba miinimumiga.

KOALITSIOON SOLKIS ära ka riigieelarve koostamise reeglid, mis kehtestati minu ministriks olles, tagamaks, et iga valitsus jätab järeltulijatele korras riigi. Neid tühistades on saadud elada võlgu, kuigi majanduses satuti väga heale ajale ja tulnuks hoopis kõrvale panna.

Seda ahnust seletati sooviga elavdada majanduskasvu, aga saadi tööjõupuudus, suur hinnatõus ja vähenev majanduskasv. Just selle eest hoiatasime koos Eesti Pangaga, et mõõdutundetu riiklik kulutamine kahjustab majanduse kasvuvõimet ning halvendab valmisolekut kehvemateks aastateks, mida prognoosid lubavad.

Seda kehvem lugu, et enda käsutusse saadud seaduslikku 11 miljardit ei ole valitsus endagi meelest suutnud usutavalt ühiskonda teenima panna ning mindi ka sisuliselt vargile. Poliitiline katuseraha võttis tänavu juba kümnete miljonite varastamise vormi, kus segi aeti isiklikud, omavalitsuste ja riigi rahakotid.

See on ränk tagasilöök Eesti riigi arenemises aususe poole, sest kõrvale heideti reeglid, protseduurid, konkursid, projektid, analüüsid, taotlused ja rollijaotused. Kokkuvõttes ei saa keegi sellest rikkamaks, kui ilma jäetakse need, kes peaksid midagi saama ausate reeglitega, jagajad ise välja arvatud.

Tagasi üles