Kirikuõpetaja: «Teate, kõik on nagu päris.»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Pauluse kiriku jõuluõhtu jumalateenistus algas just seesuguse mõttega, sest värskelt sadanud lumi teeb ümbruse jõululikult puhtaks ja valgeks ning õpetaja ütles, et see on ilus.

 «Tuult ei ole tunda, kõik on vaikne ja ilus. See on, nagu elaksime jõulumuinasjutus, meie ümber on nii ilus,» ütles kirikuõpetaja Allan Praats enne, kui jõudis agani.

«Aga kuidas on sinu sees? Kas on jõulud kohale jõudnud? Kas on sinus rõõmsat meelt, on seda imelist rahu, mida õhkab praegu meie loodus,» küsis Praats ja lisas, et kõigele sellele ilule lisab ilu veel juurde tõsiasi, et ollakse koos. Nii nagu viis-, kümme-, viisteist-, viiskümmend-, sada- ja sada viiskümmend aastat tagasi on igal jõuluõhtul kirikus koos oldud, et osa saada jõulurõõmust.

«Jõulurõõmu saladus peitub selles, et see on antud jagamiseks. Me oleme osalised jõulumüsteeriumis ning jõuluõhtul me tajume seda lapseks olemise kaudu. Jumalagi teeb mõistetavaks see, et ta on sündinud lapsena maailma.»

Et kirikulised saaksid osa sellest rõõmust ja rahust, alustas õpetaja Allan Praats jumalateenistust ning kogudus laulis üheskoos esimese laulu «Helisegu jõulukellad».

Jõuluõhtu jumalateenistusel laulis Pauluse koguduse segakoor Külli Salumäe juhatusel, orelil saatis Tuuliki Jürjo, viiulil Ellinor Luik ning armastatud jõululaulu «Püha öö» saatis kitarril Tõnis Tulp.

Pärast teenistuse lõppu tänas Allan Praats kiriku trepil kättpidi igaüht, soovides õnnistatud jõuluõhtut.

Tagasi üles