Elektrit raiskavad tänavalambid ootavad kvoodimüügi miljonit

Viljandi tänavad on pimedal ajal küll valgustatud, kuid lambid vajaksid kiiresti vahetamist. Praegu neelavad need palju elektrit ja annavad vähe valgust. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi on mitu aastat otsinud raha ammu vananenud tänavavalgustuse uuendamiseks ning nüüd terendab võimalus saada selleks vähemalt miljon eurot abi.

«Kaks kolmandikku kogu Viljandi tänavavalgustusest on tegelikult utiil,» selgitas linna tänavalaternaid hooldava ettevõtte Suja Ehitus elektritööde projektijuht Ilmar Kurro. «Kõigi Eestis tänavavalgustusega tegelevate meeste arvamus on see, et üle 30 aasta ei tohi lambid posti otsas olla. Meil on mõned juba 40 aastat vanad.»

Hädavajalikeks uuendustöödeks pole seni raha jätkunud ning pääseteena avastasid linnajuhid linnale kuuluva veefirma. Tänavu müüdi kogu valgustus Viljandi Veevärgile  ning ettevõte pidi pangast laenu võtma ja selle eest valgussüsteemi korda tegema.

Nüüd on sellele mõttele pidur pandud, sest majandusministeeriumist jõudsid eelmisel nädalal raekotta tingimused, mida täites oleks linnal võimalik saada miljon eurot abiraha. Riigi plaan on müüa hollandlastele saastekvoote ning saadavat raha kasutada Eesti linnade tänavavalgustuse uuendamiseks. Kui õhusaaste kvoote õnnestuks müüa, võiks Viljandi saada abiraha, kuid see ei tohi olla vähem kui miljon eurot.

«See võib meile liiga suur summa olla,» ütles Viljandi Veevärgi juht Toomas Porro. Ainult lampide ja pirnide vahetamine läheks paar aastat tagasi tehtud arvutuste järgi maksma 300 000 eurot.

Kogu linna tänavavalgustuse süsteemi uuendamine nõuaks Ilmar Kurro arvutuste kohaselt rohkem kui 1,2 miljonit eurot, enamik raha kuluks kaablite, kilpide ja postide vahetamisele. Paraku ei anna viimati nimetatud tööd energiasäästu, teiste linnadega konkureerides muutub tähtsaks väljavahetatavate lampide hulk.

Toomas Porro sõnul on seega edumaa suurtel linnadel, kes tahavad asendada palju vanu lampe. Näiteks Tartu, kes on juba suure hulga lampe oma raha eest uuendanud, kavatseb kvoodiraha paluda 2000 lambi vahetamiseks.

«Meil on kogu süsteem omadega lihtsalt läbi ja neelab väga palju elektrit,» nentis Ilmar Kurro. Tema andmetel kulub aastas linna valgustamise peale kuni 180 000 eurot, kuid remondi järel võiks see summa ligi 40 protsenti väiksem olla. Sellise säästu olevat tema jutu järgi saavutanud Võru, kes suure töö kaks aastat tagasi ära tegi.

Enne raha taotlemist tuleb peale linnade konkurentsi lahendada mitu probleemi. Esiteks pole riik suutnud saastekvoote veel maha müüa. Teiseks võib ostja seada omalt poolt selliseid tingimusi, mis välistavad raha kasutamise tänavavalgustuste parandamiseks, ja kolmandaks pole Viljandil kogu süsteemi renoveerimiseks vajalikku ehitusprojekti. «Kiirus võib meile suureks takistuseks saada,» hindas Kurro.

Kui kvoodirahast abi ei tule, peab Viljandi Veevärk 1600 lampi oma raha eest ära vahetama. Algul oli plaan tööga pihta hakata juba sügisel, kuid nüüd on see edasi lükatud.