Sügava puudega lapselast hooldav vanaema: Andreas annab minu elule mõtte (1)

Katariina Krjutškova
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakala ajakirjanike külaskäigu ajal oli 16-aastane Andreas väga elevil. Vanaema Elgi Kolts rahustas teda silituste ja õrna häälega.
Sakala ajakirjanike külaskäigu ajal oli 16-aastane Andreas väga elevil. Vanaema Elgi Kolts rahustas teda silituste ja õrna häälega. Foto: Elmo Riig

Kolga-Jaani külje all paneelmajas elab 80-aastane Elgi Kolts oma lapselapse, sügava puudega 16-aastase Andreasega. Noormehel puuduvad ajukahjustuse tõttu elus väljavaated, ent paratamatusega käsikäes elamine on õpetanud vanaemale ja teistele tema hooldajatele, et nii hapras elus on iga koos veedetud hetk kingitus.

28. rasedusnädalal enneaegsena sündinud Andreas lahutati pärast sünnitust vanematest ja viidi reanimobiiliga Tallinna lastehaiglasse hapnikku saama. Et tema silma võrkkesta verevarustus polnud veel välja arenenud, kahjustas ellujäämiseks vajalik hapnik silmi. Ta jäi pimedaks.

Alakaaluline beebi võitles lastehaiglas üle kahe kuu elu eest. Emal tema vastu tundeid ei tekkinud, nii et emaarmastust pole ta tunda saanud.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles