Järgmise aasta riigieelarve toetab elu Viljandimaal

Helmut Hallemaa

FOTO: Marko Saarm

VÕTSIME ÜLE NÄDALA tagasi riigikogus vastu järgmise aasta riigieelarve, mis suurendab Eesti inimeste heaolu. Teist aastat järjest on riik päriselt pööranud oma näo inimeste poole. Kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse ja riigikaitse uuringu* kohaselt on viimaste aastate jooksul lisandunud neid, kes näevad Eesti elu liikumas paremuse poole.

Riigikogu ja valitsust usaldavaid inimesi on võrreldes eelmise valitsuse võimuperioodiga rohkem kui neid mitteusaldavaid inimesi ning toetus nendele institutsioonidele on eelmise uuringuga võrreldes veelgi kasvanud. Nii valitsust kui ka riigikogu usaldab enam kui pool elanikkonnast.

Sealhulgas on võrdsustunud eestlaste ja muust rahvusest vastajate arvamus. Pikki aastaid on see olnud vägagi erinev. Uuring näitab, et peaminister Jüri Ratase valitsus on suutnud muuta ühiskonda sidusamaks. Nii jõuame lähemale eesmärgile, milleks on õiglane riik kõigile.

KESKERAKOND VÕTTIS 2016. aasta novembris valitsusvastutuse kindla eesmärgiga muuta meie ühiskond hoolivamaks, sidusamaks ja tugevamaks. Meie majandus kasvab, palgad tõusevad, inimestel on tööd ja tööpuudus on väike. Riigi rahandus on hästi hoitud ning viime ka edaspidi ellu vastutustundlikku ja kestlikku majanduskasvu toetavat eelarvepoliitikat.

2019. aasta riigieelarve järgib riigi eelarvestrateegia nelja prioriteeti: Eesti majanduskasvu edendamine, rahvaarvu kasvatamine, julgeoleku tugevdamine ning ühiskonna heaolu ja sidususe suurendamine.

Selleks et suurendada ühiskonna sidusust ja vähendada ebavõrdsust, panustab 2019. aasta riigieelarve eelkõige inimestesse, avalikesse teenustesse ja regionaalsesse arengusse. Järgmisel aastal saavad oma töö eest õiglasemat tasu õpetajad, päästjad, politseinikud, kultuuritöötajad ja paljude teiste valdkondade esindajad. Peale palgatõusude, mida inimesed on pikisilmi oodanud, lisandub haigekassa eelarvesse 180 miljonit eurot, et aidata kaasa ravijärjekordade lühendamisele.

Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab ligi viis protsenti, ulatudes peaaegu 2,2 miljoni euroni. Rõõmustada võivad ka lapsevanemad: esimese ja teise lapse toetus tõuseb uuest aastast 60 euroni. Kolmelapselist perekonda toetab riik 520 euroga kuus.

KÕIGI AEGADE SUURIMA riigieelarve kogumaht on üle 11 miljardi euro. 2019. aasta eelarve on ka struktuurses tasakaalus. Sealjuures väheneb valitsussektori võlakoormus 7,4 protsendile sisemajanduse koguproduktist, jõudes prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.

Tuleva aasta riigieelarve projekti valmistas ette valitsus, kuid riigikogu liikmed said enne eelarve vastuvõtmist teha ka ise ettepanekuid. Olen seisukohal, et igasugused investeeringud piirkondadesse ehk regionaalsed investeeringud on tähtsad, tulgu need mis tahes allikast või programmist. Pigem peaks sellise regionaalse mõõtmega ning Eestimaa eri kantide ja kohtade arengu rahastamise võimalusi tunduvalt suurendama.

2019. AASTA RIIGIEELARVE regionaalsete investeeringute ettepanekuid järgmise aasta riigieelarve kolmandaks lugemiseks esitasid erinevad riigikogu saadikurühmad. Selles konkreetses osas on objekte ja toetusi laias ulatuses: kodanikuühiskonnale, vabaühendustele, seltsidele, spordiklubidele, kirikutele, spordiväljakutele, noortele, laste mänguväljakutele, lasteaedadele, koolidele, esmatasandi tervisekeskustele, kõnniteedele, ülekäiguradadele, bussijaamade ehituseks ja paljule muule.

VILJANDIMAALE JÕUAB riigieelarve regionaalsetest investeeringutest riigikogu liikmete ettepanekute kohaselt 266 000 eurot. Põhjaliku ülevaate meie maakonda tulevatest kohalikest investeeringutest ja toetustest avaldas Sakala juba 30. novembril.

Olen ka ise varem teinud ja tegin nüüdki ettepanekud väga konkreetsete eluliste ja oluliste investeeringuobjektide kohta. Olen ju valitud konkreetsest piirkonnast ja kandist, Järva- ja Viljandimaalt.

Näidetena tõstan esile rahaeraldised Tarvastu lasteaiale mänguväljakute uuendamiseks, Abja-Paluoja esmatasandi tervisekeskusele, Viljandi Jakobsoni koolile korvpalliväljakule moodsa katte hankeks, Viljandimaa puuetega inimeste nõukojale, Viljandi pensionäride liidule, Viljandi maakonna pensionäride ühendusele, Viljandi kergejõustikuseltsile Sakala Paalalinna heitjate väljaku ehituseks ja inventari soetamiseks, tenniseklubile Fellin noorte tennisekooli varustuse soetamiseks ning Viljandi linna ülekäiguradade ja nende kõnniteede ning Valuoja oru kõnnitee korrastamiseks. Need kõik on tähtsad eraldised ja lähevad kindlasti asja ette.

IGAL POOL ON OMA rõõmud ja mured, millega me rahvasaadikutena valijatega kohtudes ka päevast päeva kokku puutume. Riigieelarve regionaalsed investeeringud on saadiku võimalus abistada oma piirkonda ja selle inimesi.

Riigieelarve võtab ikkagi vastu riigi kõrgeim seadusandlik kogu ja esinduskogu, parlament. Vaid parlamendil on õigus teha eelarvet puudutavaid otsuseid. Kuid kõige olulisem on see, et juba teist aastat järjest teenib eelarve meie inimeste huve.

Riigi ülesanne ongi oma rahvast teenida ning ka riigieelarve peab arvestama eelkõige meie inimestega, rahva soovide ja vajadustega. Loodan väga, et ka neil päevil jagub meie kõigi koju rahu ja armastust.

* Avaliku arvamuse ja riigikaitse uuring on kättesaadav kaitseministeeriumi kodulehel: http://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_oktoober_2018_0.pdf

Tagasi üles