Repliik. Kui naljast ei saa lihtsalt aru

Mul on kahju inimesest, kes jääb ilmselgelt naljana mõeldud lauset kuuldes kinni sellesse, millises kõneviisis see esitati. «Ilmselge» on muidugi hinnanguline mõiste, aga mul on vähemalt sama kahju inimesest, kes ei saa aru, et satiirisaates tehakse nalja.

Ma räägin loomulikult üleeilsest uudisest, et sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid pöördus rahvusringhäälingu vastu kohtusse, sest ETV2 eetrisse lastud saates «Ongi Koik» väideti kindlas kõneviisis, et ta on heteromees, kes mõtleb geiseksile kolm korda rohkem kui tavaline homoseksuaal.

Vooglaiu seletusi lugedes selgub, et ta päriselt ei mõistagi nalja. Satiir, mis tähendab ju pilget, väljanaermist, irooniat ja irvet, ei mahu tema maailmapilti. Või kui, siis ainult selline, mis on faktiliselt korrektne.