Iga neljas Eesti inimene elab suhtelises vaesuses

Veerand Eesti inimestest elab vaesusriskis

FOTO: Toomas Huik (Postimees)

Mullu elas Eestis suhtelises vaesuses 295 000 elanikku ehk 22,6 pürotsenti elanikkonnast, teatab statistikaamet. Lõppeva aastaga on nende osa suurenenud veel 1,6 protsendi võrra.

Näitaja tõus tuleneb asjaolust, et varem suhtelise vaesuse piirist veidi kõrgemal olnud elanikkonnarühma sissetulekud tõusid aeglasemas tempos kui suhtelise vaesuse piir ning nii jäid nad 2017. aastal sellest piirist allapoole.

Suhtelises vaesuses elas 2017. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 523 eurot (2016. aastal 469 eurot), ning absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 207 eurot (2016. aastal 200 eurot).

Absoluutses vaesuses elas 2017. aastal 3,4 protsenti elanikkonnast ehk 44 000 inimest. Seda on 2016. aastaga võrreldes 0,2 protsenti rohkem.

Ajas ankurdatud vaesuse määr ehk isikute osatähtsus, kelle aastane ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui inflatsiooni võrra korrigeeritud kolme aasta tagune suhtelise vaesuse piir, on aastaga vähenenud 12,8 protsendilt 12,2 protsendile.

Riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 38,5 protsenti elanikkonnast (aasta varem 39,2 protsenti) ja absoluutses vaesuses 22,8 protsenti elanikkonnast (aasta varem 24,6 protsenti).

Suhteline vaesus on aastaga vähenenud nii laste kui ka noorte hulgas, suurenenud on vanemaealiste suhteline vaesus.

Hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2018. aastal osales uuringus ligi 6100 leibkonda. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsiti 2018. aastal 2017. aasta sissetuleku andmeid. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks.

Tagasi üles
Back