Viljandis ärevust tekitanud tuvide suremise põhjuse selgitamiseks saatis kohalik veterinaarkeskus analüüsid Tartusse veterinaar- ja toidulaborisse, kust eile teatati, et tegemist on paramüksoviroosiga.
Tuvide surma põhjustab lindude paragripp
Veterinaar- ja toidulabori direktori asetäitja Külli Must ütles, et kindlasti ei ole põhjust rääkida mingist hirmsast katkust.
«Paramüksoviirust on Eestis ikka liikunud,» rääkis Külli Must. «Viimased suuremad puhangud olid 2007. aastal, kui Abja Munas hävitati kõik kanad, ja 2008. aastal, kui Talleggis tuli hukata suur hulk linde, et nakkusest võitu saada. Enne seda täheldati mitmes maakonnas ka tuvide suremist.»
Tema sõnul on tegemist liigispetsiifilise nakkusega, mis tähendab, et haigus levib eelkõige lindude seas. Inimesel võib see viirus tekitada väga tagashoidlikke külmetushaigusega sarnanevaid sümptomeid. Põhiliselt on neid täheldatud kanatalitajatel ja loomaarstidel, kes on linde vaktsineerinud. Haigestumiseks peab inimene saama suure koguse haigusttekitavat viirust.
Loomulikult ei tohi surnud või haiget tuvi käega katsuda. Eriti tuleks hoiatada väikesi lapsi, kes kuuldud õpetussõnad kergesti unustavad. Ka koertel ja kassidel ei ole hea nakatunud lindudega kokku puutuda, kuigi selline kontakt neile väga kurva tagajärjega lõppeda ei tohiks.
Ettevaatlikud peavad olema need maal elavad inimesed, kes kanu peavad, sest paramüksoviroosi võivad levitada kõik linnud, ka tihased ja leevikesed, kes ei pruugi ise haigeks jäädagi. Tuvisid murrab tõbi sellepärast, et nad on nõrgemad. Tuleb hoolitseda selle eest, et metslinnud kanadega kokku ei puutuks.
Hea uudis on see, et linnugrippi, mis on juba mitu kraadi kangem haigus, siinsetel tuvidel ei tuvastatud.
Haigustekitaja saadeti täpsemaks uurimiseks maaülikooli geneetikalaborisse.