Heas mõttes segane tüüp

Marek Tiits Foto: Kristi Markov

Veel mõne aasta eest olid siinse jalgpallieluga kursis vaid paadunud fännid. Nüüdseks on tasa ja targu toimetanud vutikambast saanud teistele klubidele eeskuju. Tõtt-öelda on Viljandi Tulevik enamat kui klubi. See on valju hääletoru ja aina kasvava fännihulgaga kogukondlik ühisettevõtmine. Üks «süüdlane» loodetavasti alles tuure koguva eduloo juures on jalkahull nimega Marek Tiits.

End uhkusega viljandlaseks nimetav Tiits alustas Tuleviku juures mõne aasta eest vabatahtlikuna. Hiljuti valiti ta ilma pikema jututa klubi kogukonnajuhiks. Et tema südames ja kõrvade vahel toimuvast paremini aimu saada, tuleks aga alustuseks rännata ärkamisaegsesse Tartu maakonda, täpsemalt pisikesse Nõo alevikku Taaralinna külje all.

1992. aasta läheb jalgpalliajalukku aastana, mil Taani tuli Euroopa meistriks. «See oli sama suur üllatus, kui praegu Eesti sama tiitli välja võitleks. Käsitlematu pauk!» meenutab Tiits. «Mäletan, mu parima sõbra õuel kasvas paraja vahega kaks äädikapuud. Tol suvel tagusime need palliga maatasa. Ja siis tulid need kohutavad magusa lõhnaga keemiat täis värvilised nätsud, millega olid kaasas jalgpallikaardid eri riikide koondislaste piltidega. Näts rändas prügikasti ja kaart kogusse. See kogu peaks seniajani vanemate juures alles olema.»