Eriarstiabi peab olema võrdselt kättesaadav kogu Eestis

Viljandimaa elanikel tuleb silmas pidada, et valdavalt teeb eriarstiabi vastuvõtte selles piirkonnas Viljandi haigla ning lisaks sellele osutatakse tasuta eriarstiabi veel kahes erakliinikus, kust saab abi günekoloogia, silmahaiguste, psühhiaatria, naha- ja suguhaiguste erialal. Foto: Marko Saarm

Nagu viimasel ajal on räägitud, peaks tervisemurega inimene kõigepealt pöörduma oma perearsti poole, kus teda vajaduse korral eriarsti juurde suunatakse. Igal ravikindlustatud inimesel on õigus valida endale sobiv eriarst ja vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses üle Eesti. Tähtis on see, et raviasutusel oleks haigekassaga kehtiv leping.

Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul peab arstiabi olema kvaliteetne ja ühtmoodi kättesaadav üle kogu Eesti, seda ka Viljandimaal.

"Selleks, et inimestele oleks ravi igal juhul tagatud, sõlmib haigekassa lisaks haiglatele lepingud eratervishoiuasutustega, kes pakuvad eriarstiabi. Need erakliinikud täiendavad haiglate pakutavaid teenuseid, lühendavad ravijärjekordi ja annavad inimestele eriarstiabi saamiseks lisavõimaluse," kinnitas Parv.

Uuel lepinguperioodil osutavad Viljandimaal eriarstiabi Viljandi haigla kõrval Heli Tobre erakliinik ja Viljandi tervisekeskus.

Õigel ajal ja õiges kohas

Ravi rahastamiseks ja eriarstiabi tagamiseks võtab haigekassa arvesse igas piirkonnas elavate inimeste arvu ja ravivajadust, aga ka kvaliteetse ravikorralduse võimekust selles maakonnas.

"Igas maakonnas peab elanikele olema tagatud kodulähedane arstiabi kõige sagedasemate haiguste raviks," ütles Parv. Siia kuuluvad kõrva-nina-kurguhaiguste, silma- ja nahahaiguste, günekoloogiliste ja psühhiaatriliste haiguste ravi, samuti üldkirurgilised protseduurid, taastusravi ja sisehaiguste ravi.

"Teatud erialad, kus ravivajadus ei ole nii suur, aga patsient vajab spetsiifilisemat eriarsti, põhjalikumaid uuringuid ja keerukamat ning kallist tehnoloogiat, peavad kvaliteetse arstiabi tagamiseks olema kättesaadavad vähemalt neljas suuremas maakonnas: Harju, Tartu, Ida-Viru ja Pärnu," selgitas Parv. Siia kuuluvad näiteks uroloogia, seedetrakti haigused, südamehaigused, reumatoloogia, närvisüsteemihaigused, kopsuhaigused, infektsioonhaigused, lastehaigused ja hormonaalsete häirete ravi.

Kõige keerukamat ravi, näiteks vähiravi (kiiritusravi) ja teatud kirurgilisi protseduure tehakse Parve sõnul kahes suuremas haiglas. Nii vähiraviks vajalikud onkoloogiakeskused kui ka näiteks neurokirurgid tegutsevad kahes Eesti suurhaiglas – Tartu ülikooli kliinikumis ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas.

Ainult lepingupartnerid

Tuleb meeles pidada, et haigekassa tasub ravikindlustatud inimese eriarstiabi eest ainult siis, kui raviasutusel on leping haigekassaga. Parv selgitas, et haigekassal on kogemusi, kus ravikindlustatud patsiendid on oma ravi eest ootamatult pidanud ise maksma, sest nad ei ole pöördunud haigekassa partneri poole.

"Enne kui eriarsti juurde lähed, küsi alati üle, kas raviasutusel on haigekassaga leping ja kas arstiabi saab ikka haigekassa kulul," soovitas Parv.

Viljandimaa elanikel tuleb silmas pidada, et valdavalt teeb eriarstiabi vastuvõtte selles piirkonnas Viljandi haigla. Lisaks Viljandi haiglale osutatakse tasuta eriarstiabi veel kahes erakliinikus, kust saab arstiabi günekoloogia, silmahaiguste, psühhiaatria, naha- ja suguhaiguste erialal.

Silmahaiguste erialal on Viljandimaale vaja veel ühte teenuseosutajat ja selleks kuulutas haigekassa novembris välja lisahanke. Kolmas silmahaiguste teenuse osutaja selgub uueks aastaks.