Peaminister Andrus Ansip ja siseminister Ken-Marti Vaher andsid eile Stenbocki majas kodanikupäeva aumärgi 17 tegusale inimesele, kelle hulgas oli kolm viljandimaalast.
Viljandimaale tuli kolm aumärki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaalt pälvisid aumärgi teenekas pedagoog Ants Tomp, ajaloolane ja kaitseliitlane Priit Silla ning mittetulundusühingu Karksi Kultuuriselts juhatuse esimees Anne Kaljumäe.
«See, et 17 aumärgist tuli kolm Viljandimaale, on meie maakonnale suur tunnustus,» kinnitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. «See näitab, et meie kodanike aktiivsus on väärinud kõrgemat heakskiitu.»
Kohaliku elu edendajad
Viljandi maavanema soovitusega esitati kodanikupäeva aumärgi saamiseks komisjonile pikaaegne õpetaja, praegune pensionär Ants Tomp.
«Ants Tomp on tõeline maa sool — ta on töötanud 50 aastat koolijuhataja ja õpetajana ning selle kõrvalt olnud kohaliku elu eestvedaja nii Kärstnas kui Tuhalaanes,» seisab teeneka mehe iseloomustuses. «Ants on kohaliku spordi- ja muusikaelu võtmeisik ning lisaks vabatahtlik giid, keda oodatakse ja hinnatakse.»
Mittetulundusühingu Karksi Kultuuriselts juhatuse esimehe Anne Kaljumäe kohta kirjutas komisjonile soovituse Karksi vallavalitsus.
Selles seisab, et Anne Kaljumäe asutas esimese avaliku internetipunkti Lõuna-Viljandimaal. «Ta juhib seitsmendat aastat Karksi valla kodanikuühenduste ümarlaua tööd. Seal on arutatud ka Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni. Anne eestvedamisel tähistatakse Karksis kodanikupäeva konverentsiga, mis on saanud ilusaks traditsiooniks,» kõlas kokkuvõttes, mis loeti ette aumärgi kätteandmise eel.
Priit Silla kandidatuuri seadis aumärgi saamiseks üles Tarvastu vallavalitsus, kirjutades, et Priit Silla on õpetaja ja Kaitseliidu Noorte Kotkaste instruktor, kelle algatusel on püstitatud hulk mälestuskive. Ta on mitme Kaitseliidust, muinsuskaitsest ja Vabadussõjast pajatava raamatu autor ning ajaloolisi lahinguid meenutavate lahingumängude korraldaja. Näiteks Kärstnas on lahingumänge korraldatud juba 16 aastat.
Tunnustus rõõmustab
Et 26. novembril tähistatav kodanikupäev langes tänavu laupäevale, oodati tunnustatuid aumärki kätte saama eile.
Neid tervitasid Stenbocki majas peaminister Andrus Ansip ja siseminister Ken-Marti Vaher.
«Pärast ürituse pidulikku osa võttis peaminister meid oma hoole alla, tutvustas maja ja vestles meiega pikalt,» kõneles üks aumärgi saajaid, Tarvastu vallas elav Priit Silla.
«Enamasti olid seal koos muidugi vanemad inimesed, kes võtsid asja rahulikult, aga loomulikult on tore sellise tähelepanu osaliseks saada,» tunnistas ta. «Kusjuures kellelgi ei õnnestunud seda tunnustust kollektiivi arvele suruda, vaid kõigil olid isiklikud teened.»
Kodanikupäeva aumärk, mida antakse Eesti kodanikele igal aasta 26. novembril, on hinnaline kingitus kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest.
Aumärk võidakse anda teenete eest kodanikuteadvuse väärtustamisel, Eesti Vabariigi kodanikukasvatuse edendamise eest ja teenete eest kodanikupäeva korraldamisel.
TÄHTPÄEV
Kodanikupäevaga rõhutatakse Eesti kodanike õigusi ja kohustusi.
• Selle tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.
• Tähtpäeva aluseks on fakt, et 1918. aasta 26. novembril andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Sellega loodi esimest korda juriidilises tähenduses mõiste «Eesti kodanik». Sisuliselt oli tegemist Eesti esimese kodakondsusseadusega.
Allikas: Viljandi maavalitsus