Pigivanamees on jälle sündinud (1)
12. detsember 2018, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RÄNDELEPPEVASTASELE meeleavaldusele ja Indrek Tarandi provokatsioonile järgnenud saagas on seik, mis tõi mulle meelde ammuse, üheksakümnendate keskpaigast pärit naljaloo, mille autor on Andrus Kivirähk ja kus jutustaja on tema legendaarne tegelaskuju Ivan Orav. Selles loos meenutas Orav, et Pätsi ajal mõeldi välja nutikas lahendus lollide kindlakstegemiseks. Igale tänavanurgale pandi püsti üks pigivanamees. Mõnigi jäi pigivanamehe juures seisma ja ajas temaga pikad jutud maha. Kohe oli selge: loll! Paraku ei jätkunud seda kauaks. Tuli nõukogude võim ja saatis kõik pigivanamehed Siberisse. Enam ei olnud võimalik aru saada, kes loll on.
Jälgides nüüd mängu sotsiaalmeedias, tundub, et pigivanamees on taassündinud. Kogemata või sihilikult – mis vahet seal enam.
EESTI PÄEVALEHT AVALDAS oma portaalis Indrek Tarandi artikli «Ajaloo apoloogia!». Selles on teadupärast lõik, mis hoiatab, et neid ja neid võib tabada ustavate parteisõdurite Ernst Röhmi ja Lavrenti Beria saatus. Ei läinud palju aega mööda, kui Facebookis hakkas kulutulena ringlema ekraanitõmmis, milles olulised kohad punase jutiga esile tõstetud ning päises kiri «Indrek Tarand ähvardab: EKRE liidrite Mart Helme, Martin Helme, Henn Põlluaasa ja Peeter Ernitsa ning portaali Objektiiv toimetajate Varro Vooglaiu ja Markus Järviga ja teistega võib vabalt juhtuda, et nad tapetakse, nagu tapeti Ernst Röhm ja Lavrenti Beria». «Tapmisähvardus! EKRE peaks politseisse avalduse tegema!»
Vaevalt, et nii juhtub. Loetletud isikud teavad tõenäoliselt liiga hästi ajalugu. Teavad seda, et nii Röhmi kui ka Beria saatsid teise ilma «omad», ning sestap oleks säärane tapmisähvardus kusagilt väljastpoolt lihtsalt nonsenss. Kui nad avalduse teeksid, poleks politseil kedagi kahtlustada. Kui, siis ainult pigivanameest.
Ekraanipilt aga muudkui kogub laike ja takkakiitjatest puudust pole. Inimesi valdab sisemine rahulolu kurikaela paljastamise üle.
ENT MEENUTADES veel kord toda kurikuulsat miitingut, ei anna mulle rahu veidravõitu küsimus: mine tea, äkki võib pigivanamehe teha isegi alkoholist, mis lõhnab ju ka ilma ära joomata?