Kai Kuropatkin: treeningusõltuvust on aina enam ja sellele tuleb tähelepanu pöörata

Priscilla Õmblus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kai Kuropatkini sõnul käivad tema trennides need, kes tõesti tahavad pingutada ja trenni teha, ning tal tuleb iseenesest naeratus näole, kui talle vaatab vastu saalitäis inimesi, kes vastastikku üksteist motiveerivad.
Kai Kuropatkini sõnul käivad tema trennides need, kes tõesti tahavad pingutada ja trenni teha, ning tal tuleb iseenesest naeratus näole, kui talle vaatab vastu saalitäis inimesi, kes vastastikku üksteist motiveerivad. Foto: Marko Saarm

Viljandi MyFitnessi spordiklubis juhib rühmatreeninguvägesid Kai Kuropatkin, kes astus aastate eest treeningsaali lavale paljuski saatuse tahtel: toona ise saalis treenerit oodates selgus, et too on haigestunud, ning valida oli, kas trenn jääb ära või võtab ta juhendaja rolli enda peale.

Kai Kuropatkin, teie esimene trenn juhendajana sai teoks juhuste kokkulangemise tulemusena.

Nii oli jah. Minu ümber kogunes jõusaalis sageli inimesi, kes arvasid, et teen ringtrenni. Liisa London, kes oli endise Viva Spordi juhataja, hakkaski mind utsitama, et pean ikka treeneriks hakkama. Ma olin sellele väga vastu, sest kartsin, et kui trenn muutub tööks, siis kaob kogu mängu ilu ära. Ükskord rühmatreeningu algust oodates selgus aga, et treener on haigestunud, ning oli valida, kas trenn jääb ära või teen ise.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles