Hambaravihüvitis on muutnud hambaravi hoopis kallimaks

Marek Vink

FOTO: Margus Ansu

HAMBARAVIHÜVITIS, mida haigekassa pakub täiskasvanutele ja mille eesmärk on muuta hambaravi kättesaadavamaks eelkõige madalama sissetulekuga inimestele, on muutnud maapiirkondades hambaravi hoopis kallimaks. Hinnatõusu maapiirkondades kinnitab ka haigekassa.

Hambaravi kättesaadavamaks muutmine on väga õige suund Eesti tervishoius, kuid piirhinnad on kogu hüvitisesüsteemi kurjajuur. Piirhinnad on toonud kaasa ebavõrdsust ka maa- ja linnaarstide ning patsientide vahel. Osas maapiirkondades, kus kabinetid on väiksemad ja investeeringud ammu tehtud, ongi haigekassa kehtestatud piirhinnad andnud arstidele võimaluse patsientidele hoopis hindu tõsta. Nii on kannatanud enim patsient, kes seda endale vähim lubada saab.

Üsna kesine olukord on ka suuremates linnades. Enamik Tallinna ja Tartu patsientidest ei saa täiskasvanute hambaravihüvitist kasutada, sest riik on seadnud selle puhul tingimused, mis pole enamikule hambaarstidest vastuvõetavad. Tegelikkusele mittevastavad piirhinnad, millega hüvitist pakkuda soovivad kliinikud peaksid teenust osutama, on orienteeritud säästuravile – väiksematele investeeringutele, odavamatele tarvikutele, madalamatele palkadele ja patsientide konveiermeetodil ravimisele.

SELLELE ÄÄRETULT negatiivsele kogemusele kontrastiks on haigekassa teinud õiged otsused pensionäride proteesihüvitise korralduses, kus piirhindu ei ole. Haigekassa hüvitab piirhinna alusel suure osa eakate proteesihüvitise arvest, kuid kliinikud on oma hinnakujunduses vabad.

Patsiendid ise dokumentidega kuhugi minema ei pea, hambaarstid on selle lepinguga hea meelega liitunud ning inimesed üle kogu maa saavad sellest päriselt abi. Leping ei sekku hambaraviteenuse osutamise põhiolemusse ega tekita mingeid kahjusid, erinevalt madalamale kvaliteedile orienteeruvast täiskasvanute hambaravihüvitisest.

Ebavõrdsus on paraku teemaks ka hambaarstide seas. Tänavune aasta on toonud hulga lugusid sellest, kuidas Eestis on pääsenud hambaraviteenust osutama inimesed, kes seda teha ei tohiks või kes on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsemiskeelu saanud. Eestis on nad aga tihti puuduliku järelevalve tõttu pääsenud tervishoiuteenuse osutajate registrisse ja asunud patsiente vastu võtma.

Oleme teinud riigile ja ka erakondadele ettepaneku delegeerida see avalik-õiguslik järelevalve ülesanne hambaarstidele. Meil on üle 1000 arsti ja koos nendega kriitiline hulk pädevust ja oskusteavet järelevalvet teha.

Sarnaselt advokatuuri ja notarite kojaga ning tuginedes mitme Euroopa Liidu liikmesriigi positiivsele praktikale, soovime ka meie minna riigile appi ja võtta osa ülesandeid enda kanda. Esimesed kohtumised ametnikega näitavad, et oleme kokkuleppe saavutamisest veel väga kaugel, ent me jätkame tööd.

Tagasi üles