/nginx/o/2018/12/03/11624728t1hb747.jpg)
Eesti ajaloo ühe tähtsama riigitegelase Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva kuul meenutatakse tema panust Eesti kultuurilise ja riikliku eneseteadvuse loomisesse ning teadvustatakse selle mõju tänapäeva Eestile. Tõnisson sündis 22. detsembril 1868 Viljandi vallas, ta hukati 1941. aastal suure tõenäosusega Patarei vanglas kommunistliku terrori käigus.
Teisipäeval jõuab müüki Jaan Tõnissonile pühendatud hõbemünt.
Riigimehele pühendatud mälestusüritused Viljandimaal algavad 18. detsembril, kui keskpäeval algab austusavaldus Tõnissoni sünnikohas Mursi talus mälestuskivi juures. Sellele järgnevatel meenutushetkedel Kalmetu põhikoolis avatakse näitus "Jaan Tõnisson karikatuuris aastail 1918–1940", mille on koostanud Riina Eigi ja Heiki Raudla. Ettekannetega esinevad Helir-Valdor Seeder ja Rein Veidemann.
21. detsembri keskpäeval avatakse ja pühitsetakse mälestustahvel Viljandis Laidoneri plats 5 hoonel, kus õppis Jaan Tõnisson.
"Eesti ajaloolise eneseteadvuse keskmes on võitlus vabaduse eest. Tõnissoni elusaatuses peegeldub nii kultuurilise kui riikliku vabaduse eest seismine," ütles Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk. "Kuigi riigimehe teekond lõppes nagu kümnetel tuhandetel teistelgi Eesti inimestel kommunistliku režiimi tapamasinas, oli tema elutöö üheks rahva eneseteadvuse kestmise aluseks ka okupatsiooniajal."
Tõnisson asutas 1905. aastal Eesti esimese partei ja oli väga aktiivne mitmes eriala- ja kodanikuühenduses. Aastatel 1896–1935 andis Tõnisson välja ajalehte Postimees ja oli selle peatoimetaja.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)