Aasta ettevõtjaks valiti osaühing Mangeni PM

Meelis Venno juhitava osaühingu Mangeni PM laudad on koduks 3500 lehmale.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Osaühingu Mangeni PM lautades on 1700 lüpsilehma ning enam-vähem sama palju noorkarja. Piimatootmine ongi ettevõtte põhiline tegevus. Kõrvalharuks on teraviljakasvatus ning 45 protsendiga ollakse põllumajandusliku biometaani tehase omanike ringis. Biometaanitehas kasutab toorainena läga, silo ja sõnnikut ning see on Baltimaades esimene, mille toodang läheb sõidukitele kütuseks. Tehas avati selle aasta septembris.

«Kahes asjas ei saa tubli olla,» põhjendab ettevõtte tegevjuht Meelis Venno seda, miks osaühing peab oma põhitegevuseks just piimatootmist. Ühelt lehmalt saadakse piima keskmiselt 10 900 kilogrammi aastas.

Möödunud suvi ei olnud aga põllumeestele teps mitte soodne. «Kuum suvi vähendas piimatoodangut, teravilja jäi saamata 1700 tonni ja rohusilo 5000 tonni,» nendib Venno. «Suvivili läks kõik põua nahka. Muidu on meil iga-aastane teraviljasaak olnud kaheksa kuni kümme tonni ja silo oleme kogunud 40 000 tonni.»

Ilm mängib põllumehe käekäigus põhirolli, nagu on olnud läbi aastasadade. Venno tõdeb, et teraviljakasvatajatel on raske olnud juba paaril viimasel aastal. Kui sel suvel tegi paha põud, siis eelmisel liigne vihm. 2017. aastal oli ettevõtte puhaskasum 1 494 752 eurot ja müügitulu ­6 937 462 eurot. «Sel aastal me nii head tulemust ei saavuta.»

Mangeni PM on Kõo ja selle ümbruse elanikele kindel tööandja. «Meil on hea meeskond ja teda alt vedada ei tohi,» lausub Venno.

Selle aasta kolmanda kvartali lõpus oli ettevõtte palgal 50 töötajat.

Murekohaks on uue töötajate põlvkonna pealetulek. «Agronoome on keeruline leida. Noored lõpetavad küll selle eriala, kuid edasi lähevad näiteks Austraaliasse. Lüpsjatega on ka nii, et kohapealt neid juurde ei tule. Tööpäevad on pikad ja palk on väike,» kõneleb Venno.

Sellepärast kasutab ka Mangeni PM Ukrainast pärit tööjõudu. Ilma selleta ettevõte hakkama ei saa.

Lisaks tööjõunappusele valmistavad põllumeestele muret Euroopa Liidu põllumajandustoetuste poliitika ja Eestis makstavate toetuste väiksus. «Ühe hektari nisu kasvatamine maksab 600–700 eurot. Eestis on toetus sellele 125 eurot, vanades Euroopa Liidu riikides aga 600 eurot,» toob Venno näite põllumeeste ebavõrdsest kohtlemisest euroliidu sees. «Europarlamendi liikmed räägivad küll sellest, kui palju toetust Eestisse tuleb, aga kui suur osa sellest lähebki Leaderi projektidesse, siis põllumehele ei ole sellest kasu.»

Venno ütleb, et see, kes põllumajandusega tegeleb, peab olema rikas mees. «Me saaks töötada palju efektiivsemalt, kui meil oleks rohkem raha.»

Tagasi üles