:format(webp)/nginx/o/2017/05/09/6642645t1h111a.jpg)
/nginx/o/2018/11/28/11610789t1h7fa1.jpg)
MEIE ÜHISKONNA otsustusprotsessi mehhanism vajab reformimist. Hariduse, halduse ja muude valdkondade kõrval tuleks uuta ka demokraatiat.
Tahaksin elada kuningriigis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuningriikliku riigikorralduse puhul on olemas vastutaja. Parlamentaarse korralduse puhul seda pole. Keegi peaks aga langetatud otsuste eest vastutuse võtma. Vastutaja puudumine on viinud olukorrani, et ühiskonnale kahjulike otsuste langetamise laviin ei lõpe. Vaadakem näiteks kahju, mida alkoholi- või kütuseaktsiisi tõstmised on toonud. Riigikassasse jääb laekumata sadades miljonites eurodes maksutulu, joomahullus kasvab.
Koidula piirijaama ehitusse ja haldamisse tehti põhjendamatuid kulutusi, nüüd korratakse sama Rail Balticu projektis. Vastutajaid pole. Isegi vastupidi: otsuste langetajad jagavad uusi tiitleid ja positsioone ning kandideerivad aina uhkemate loosungitega riigikogu uude koosseisu.
VALESID JA ÕIGEID seisukohti ei ole olemas. See, mis ühele paistab õigena (loe: tõena), võib teisele tunduda vale, ja vastupidi.
Mõttetud vaidlused tõe ja vale otsimise pärast on väsitavad ja kurnavad ühiskonda. Tundub, nagu oleksime orjad, kes elavad vabal maal. Poliitorjad, kes peavad alluma erakondade tagatubade diktaadile, mille ahelaist vabanemine paistab lootusetuna – tegemist on ju aastakümnete jooksul parimate poliitseppade vorbitud tootega.
Turu-uuringute aktsiaseltsi ühiskonnauuringute instituudi tellimusel 20.–25. novembrini tehtud küsitluses pooldas 26 protsenti küsitletutest Eesti ÜRO globaalse ränderaamistikuga liitumist. 56 protsenti küsitletutest oli vastu, 18 protsenti erapooletud. Eesti liitub rändmeraamistikuga. Analoogselt toimiti omasooliste kooseluseaduse kehtestamisega.
IGALE SEISUKOHALE leiab kümneid põhjendusi ja sama palju vastuargumente. Seetõttu ongi olulisem sellest, milliseid otsuseid ühiskonnas langetatakse, see, kuidas seda tehakse. Ühiselt otsustamine liidab ja teeb tugevaks, seisukohtade diktaat vastandab ja õõnestab.
Aeg oleks seadusepõllul sorkimine lõpetada ja pühenduda olulisemale – üldsuse tahte väljaselgitamisele ja selle järgimisele. Demokraatial on eri vorme, aga kui seaduskeskkond soosib üldsuse seisukohtadega manipuleerimist ja üldsuse arvamusega vastandumist, pole tegemist demokraatliku ühiskonnakorraldusega.
Referendumid ja mõttetalgud peaksid saama ühiskonnakorraldust puudutavate otsustamisprotsesside lahutamatuks osaks. Kodanike kaasamisega kasvaks kodanikuvastutus: «mina» muutuks «meieks».