Repliik. Mina rusikakangelase häält ei taha!

Olen täheldanud, et tavaliselt suudavad EKRE poliitikud kõlavaid avaldusi puusalt tulistada ja isegi suhteliselt süütut teemat kommenteerides kangeid sõnu meisterlikult ritta laduda, aga kui asi puudutab vägivalla taunimist, lendab see oskus plaginal minema. Kommentaar võib küll sisaldada fraase nagu «Mina vägivalda ei poolda», «Mina ei oleks nii teinud» või «Igaüks vastutab oma tegude eest ise», kuid need mõjuvad tavaliselt märksa sõjakama fooni taustal sama pehmelt ja ümaralt nagu lõngakera.

Toompea lossi ees Indrek Tarandiga juhtunu võis mõjuda inimestele kainestavalt, ent see võis luua ka pretsedendi, mille tulemus on, et järgmine kord saab ülesköetud rahvahulgale ebameeldiv poliitik ainuüksi mööda kõndimise eest üle tahi.

Mis võiks aidata seda ära hoida?