Kodanikuühenduste mõju inimese turvalisusele ja tervisele

Jaanika Toome

FOTO: Paul Meiesaar

TERVE INIMENE on õnnelik ja vastupidi: õnnelik inimene on terve. Praegu, kodanikualgatusi tutvustava Ühisnädala ajal küsin: kas kodanikuühendused saavad mõjutada inimeste turvatunnet ja muuta nad õnnelikuks või pigem tekitavad uusi kohustusi ja reeglite järgimist?

Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Pigem sõltub see inimesest, ühiskonna suhtumisest, tavadest, ajaloolistest aspektidest ja paljust muust.

Kindel võib olla, et mittetulundusühingute maailmas kaasalöömine annab inimesele võimaluse enese tundmaõppimiseks, koosolemiseks, suhtlemiseks, murede jagamiseks ja loovuse arendamiseks. Ühiskond saab toetada inimeste aktiivsust ja tutvustada selleks erinevaid võimalusi, kuid esmane soov midagi ära teha peab tulema ikka inimeselt endalt.

VILJANDIMAAL ON registreeritud 776 mittetulundusühingut. Neist piirkondlikke ühinguid on 120, huvipõhiseid 435. Enim on kaheliikmelisi ühendusi, vahepeale jäävad 30–60-liikmelised. Kõige rohkem on ühes ühingus liikmeid 1000. Rohkem on ühendusi registreeritud Mulgi vallas, vähem Põhja-Sakala vallas.

Mida selle infoga pihta hakata? Kui joogiveel on kvaliteedinäitajad ja teenustel hinnad, mida saab võrrelda, siis kuidas saab võrrelda kodanikuühiskonna olukorda? Kas saame öelda, et Põhja-Sakala vallas on vähem aktiivseid inimesi ning kas liikmete arv näitab just aktiivsust?

Vabaühenduste koguarv ei anna meile siiski täielikku ülevaadet, sest see on vaid kvantitatiivne näitaja, mis ei kirjelda seda, kui palju vabakondi neist on päriselt aktiivsed. Ühenduste aktiivsuse kirjeldamisel ei tohi numbritesse kinni jääda.

TEAN, ET MÕNES väikeses, ilma ühegi ametliku ühenduseta kogukonnas on inimesed ühendanud jõu ja teevad palju üheskoos ära, et oma kodukohta arendada. Kõike seda mõnda vabaühendusse kuulumata. Nad ei pea tegema kohustuslikke koosolekuid ega projektiaruandeid. Nad naudivad seda, mida teevad, kuigi statistikas nende tegevus ei kajastu.

Seega võib öelda, et kodanikuühenduste kasu näitajad on hoopis õnnelikud inimesed, endaga ja oma kogukonnaga rahul olevad kodanikud, kes toimetavad, teevad ja tunnevad elust rõõmu.

Kodanikuühiskond on tugeva demokraatliku riigi alustala. Me peame üha enam oskama märgata inimesi ja ühendusi, kes meie elu paremaks muutmisse iga päev panustavad, ning ise samuti midagi ära tegema.

SELLEL AASTAL algas kodanikupäevaga ka üle-eestiline Ühisnädal, mil kutsuvad paljud vabaühendused enda juurde ning korraldavad mitmesuguseid üritusi. Kutsun kõiki inimesi tutvuma Ühisnädala tegevustega, märkama vabakondade panust ja olema ka ise aktiivne.

Viljandimaa Ühisnädala kavaga saab tutvuda veebiaadressil www.uhisnadal.ee.

Tagasi üles